Arhiiv kuude lõikes: märts 2015

Väike Merje

Käisin täna venna sünnipäeval ja päästsin kassikuse järgi haisvast seinakapist fotoalbumid, kus on mu lapsepõlvefotod. Oligi viimane aeg, enne kui keegi neile tule otsa paneb.
Nii imelik on vaadata vanu fotosid – kõik oleks nagu eilne päev. Saab veel vaadata vanavanaemale ja vanavanaisale silma, kuigi nad on surnud. Fotodel pole Räägu crackhouse ja suvilas pole ühtegi tsurkat, ainult mina ja vanaleemurid. Ja vend on ka väike, ei ole veel tolbajoob.

Mõtlesin teile ka paari pilti näidata.

Ema-isa ja mina. Üks väheseid pilte, kus nende egod ühe foto peale mahtusid 😀

11111908_931632606889243_6974018546849286168_n

Vanavanaisaga. Me käisime vanaisaga kogu aeg kahekesi koos jalutamas ja ma mäletan, et hästi väiksena ma küsisin igasuguseid asju ja mul on meeles, kuidas vanaisa ütles hästi tihti: “Kui sa vanemaks saad, siis saad aru.” Huvitav, kas ma sain aru, sest küsimusi ma enam ei mäleta, ainult vastuseid. 😀

10433197_931638596888644_5323296696914669370_n

Siin oleme suvilas. See on mu koer Laada. Laada oli sama vana kui mina. Ma mäletan hästi, kui ta ära suri. Ta jäi hästi haigeks ja loomaarst soovitas ta magama panna. Vanaisa aga keeldus sellest kategooriliselt. Ja nii ma mäletangi, kuidas ta väetina õues trepi peal lamas, tilguti küljes. Aga sai terveks. Ja elas veel mitu aastat. Kui Laada suri, me vaatasime vennaga telekat. Laada pesa oli esikus elutoa ees. Mäletan selgelt, kuidas õhtul vanaisa teda seal paitas, ta paar sügavat hingetõmmet tegi ja lahkus.

10953716_931638760221961_7969674967508151077_n

 

Ka suvilas. Mu vanaemal oli suvilas suuuuuuur aed. Ta kasvatas igasuguseid taimi ja lilli. Iga kord, kui me suvilas käisime, tegi ta sealt kaasa hästi ilusa kimbu lilli ja mina tegin sellega pilti. Enam ei ole suvilas ühtegi lille…
Kõrval on ema saabas. Üks selline foto oli emaga ka, kus ma olen eriti confused näoga, et who is this woman ja miks ma temaga pilti tegema pean 😀

 

11080004_931638986888605_2562840715413822905_n

Kuna vanaemast ei saanudki ühtegi pilti, siis palun – siin ma olen beebi 😀 Tundun päris meeldiv, ise ei mäleta midagi.

11102964_931639093555261_7364148647411349974_n

image

Retsept: kaalujälgija tort

Sünnipäevad on ikka üks rist ja viletsus. Alati on lauad lookas ja kõike head-paremat valmistatud. Minu peres õnneks sellist probleemi ei ole…
Küsimuse peale: “Kas sa midagi süüa-juua ka pakud?”
vastab mu vend: “Jaa, ikka. … kui sa tood.” 😀

Tegin kurja plaani teha siis hoopis selline tort nagu minule meeldiks.

Ostsin poest meloni. Tegelt tahtsin arbuusist teha, aga polnud.

kook1

Koorisin ära, lõikasin rattaks. Vahustasin vahukoore ja segasin kohupiimakreemiga.

kook2

Selle augu, mis seal keskel on melonil, täitsin maasikatega, peale kookoshelbeid, ja mõned füüsalid.

kook3

Kujutan ette juba ta nägu: “Ohh tort!!” ja siis kurba mõistmist, et talle on üritatud sisse sööta midagi tervislikku 🙁

Ega läks max 15 minutit. 🙂

image

Mmm Madara!

Ehkki mõnikord saab ostetud ka mõni väljamaa kosmeetikum, siis lemmikud on ikka alati kodumaised või kuskilt meie lähedalt.
Madara on näiteks selline sari, mida ma võiks rahumeeli surmani kasutada – kõik sobib nagu valatult.

madara

Minu praeguses arsenalis on lõunanaabrite lätlaste hoolsalt kuue varbaga valmistatud shampoon ja palsam. Kui hing igasugustest magusatest shampoonidest täis saab, siis need ilusad rohelised totsikud oma rohulõhnaga on alati omal kohal. Viimasel ajal kiidetakse ka mu juukseid, mida oleme ausad… ei ole mu lühikese elu jooksul eriti tihti juhtunud 😀

Siis on mul veel murakaga päevakreem, mis kaitseb põhjamaa naist külma tuule eest ja on oma tööd talvel imehästi teinud ning pisike öökreem, mille raudselt peab suurena ka ostma!

best

Ma tean, et kõlan praegu nagu Topshop, aga tõsiselt – parimad asjad, mida ma eales kasutanud olen! 😀

image

Alzheimer

Mul tekib iga päevaga aina enam tunne, et mul on küll Alzheimeri tõbi soolas.
Kujutage ette, ma isegi ei mäleta kui vana ma olen. Ükspäev ma olin siiralt üllatunud, kui ühes vestluses tuli jutuks, et ma olen 24. Ma olin täiesti veendunud, et ma olen 23. Küsisin igaks juhuks veel üle ka, et mis aasta on, tegin kiire arvutuse ja tuli välja, et täitsa pael – ma olen tõesti 24. Ma küll ei mäleta, et oleksin 24 saanud. Enda arvates sain 23. 😀

Lühimälu on mul üldse täiesti olematu. Näiteks näitab treener mulle trennis põhjalikult ette väga lihtsa harjutuse ja kui mina seda sooritama pean, siis mul jookseb juhe täiesti kokku: “Oota, kuidas see käiski?”
Täna ma tõusin diivanilt püsti, et tuua esikust rahakott ja vaadata, kas mul selle nädala tšekid on alles. Tõusin püsti, astusin ühe sammu ja selle aja jooksul suutsin ära unustada, mida ma tegema läksin… seisin paar sekundit, pingsalt meenutades, mida ma tooma pidin ja istusin tagasi. 😀
Pool tundi hiljem tuli meelde, et ma pidin ju tšekke vaatama.

Siis mulle meenus, et mul on sõbralistis üks tüdruk, kellel on kaltsukas. Tahtsin talle kirjutada, aga mis ei meenu, on nimi. Nagu oleks silme ees ta nimi, aga täiesti udune. Kammisin terve sõbralisti läbi, no ei leia. Imelik kirjutada ka staatuseks, et “kle sina, kes sul kaltsukas on ja lokkis pruunid juuksed, palun kirjuta mulle, mulle ei meenu su nimi” 😀

Peale selle on mul juba mitu aastat olnud päevakavas õppida selgeks oma telefoninumber. Ma mäletan oma lapsepõlvesõbranna kodust telefoninumbrit, aga enda oma mitte.
Iga kord, kui kuskil mu numbrit küsitakse, ma pean valetama, et see on täitsa uus number, just sain… pole veel meeles ja küsija tõdeb: “Nojah… ega endale ju ei helista” ja mõtleb “Mingi taun oled ve? Ei suuda kaheksat numbrit meelde jätta?”

brain

image

Väga piinlik lugu…

Ma ütlen – igas grupis, kus on palju naisi koos, läheb alati varem või hiljem kismaks. Olgu see koogiküpsetusgrupp, feministide nurgake või trennigrupp.
Ma olen ammu juba NAISED TRENNI! grupis Facebookis ja minu jaoks on jumala loomulik see, et inimesed lisavad pilte oma muutumisest, kus nad väga napilt riides on. Karupükste alt ei ole ju väga hästi näha, kuidas kaalust alla võetud on või mis tulemusi trenn näitab. Kuidas sa kõhulihaseid näiteks näitad, kui sul särk seljas on?

Nüüd aga läks teemaks, et jumala eest, kas piinlik ei ole endast alluritest pilti panna? Teised inimesed ju näevad, see jääb internetti IGAVESEKS.
Oleks võinud vähemalt bikiinides pilti teha! See oleks palju sündsam.
Üks tüdruk arvas, et bikiinid ja aluspesu ei ole ju üks ja sama. Sa ei läheks ju aluspesus rannas ujuma! 😀 Muidugi ei läheks randa ujuma mingites nöörstringides ja võibolla ma olen imelik, aga tavalises tumedas katvas aluspesus ujuma minna, kui bikiine ei ole kaasas, on ju täiesti normaalne. Aga tuleb välja, et mingi tibi vahib põõsast kõõrdi, et jumal anna kannatust, see on ju PESU!

Minu arvates oleneb ju täiesti kontekstist – kui sa igapäevaselt Facebooki oma rinnahoidjapilte üles paned, siis sul ilmselt kruvid natuke logisevad küll, aga kui sa tahad näidata allavõetud kilosid ja paned võrdluseks pildid, siis sellel on nagu oma… eesmärk ja minu arvates pole see sugugi imelik.

gif

image

Hommikune Alias

Hommikusöögi ajal ikka räägitakse elukaaslasega, et mis päev toob. Mina hakkasin rääkima, mis ma täna teen. Hakkan ühte uut sarja tõlkima.
“Kuule, tead seda filmi, kus oli üks õpetaja? Üks naine… mis ta nimi oligi? Vist “Kill Billis” mängis ka.”
“Uma Thurman või?”
“Ei oota… ei olnud. Aga peaaegu. Teise nimega.”
“Pamela Aderson või?” 😀
“EIIII! Sa ei saa ikka kunagi aru! Selline pikk, blond ja peenike! Mitmes filmis mängis!”
“No mis selle filmiga on siis?”
“Midagi ei ole, ma räägin üldse sarjast!”
“Seal mängib see näitleja?”
“Ei, üks teine!”

jonsnow

Teie ju saate aru, mis filmist ja uuest sarjast ma räägin? 😀

 

image

Suveni on kümme nädalat!

Mäletate, ma siin hädaldasin just, et ei viitsi/ei oska/ei taha trenni teha? Et aina rühin seal jõusaalis, aga lihased ei anna üldse järgmisel päeval tunda. Paksemana oli palju kergem alla võtta kah, nüüd need viimased kilod on nagu needus kaelas – aina kõigub ja kõigub.
Ma olen lihtsalt selline inimene, et mulle üldse ei meeldi jalgratast leiutada. Mulle meeldib, kui keegi mulle ütleb, et nüüd tee nii ja söö seda ja siis asi toimib. 😀
Samas õiget treenerit kõigi nende hulgast on leida umbes sama raske kui lühikesel inimesel poest sobivaid teksaseid.
Sellest suurest personaaltreenerite merest valisin mina välja Siimo Sikuti.

Vaatasime siis üle, et mida ma peaksin mis päevadel tegema ja tegime käte ja selja trenni läbi. Ma võtan kõik oma sõnad tagasi, et jõusaal on “mingi jura”, ma vaevu jõuan nüüd pärast trenni hamburgerit tõsta suu juurde (nali, ma ei söö burgereid… eriti:D )

1cda30a4766e2ff3_url-13

Ma käisin mõni aeg ka tagasi ühe korra personaaltreeneriga trennis, ühe naisega, ma enam nime ei mäleta, aga ta oli ikka hoopis teistsugune. Selline ametlik, mingid paberid ja märkmed kaasas ja nii kui tund kukkus, lasi jalga kah 😀
Siimo oli selline täiega lahe ja lõbus nagu mingi sõbraga oleksid trennis. (uskuge mind, ma ütlen väga väheste inimeste kohta, et nad on lahedad ja lõbusad :D)

Igatahes mul on NIIIIIIIIII hea meel, et ma nii cooli treeneri leidsin. Kui keegi kaeda tahab, siis ta Facebooki leht on https://www.facebook.com/siimo.sikut?fref=ts

image

Uued hilbud: DRESSLINK

Esimene kleit maksab praegu 4.02 ja saab näha siit: http://www.dresslink.com/sweet-women-floral-printing-sleeveless-hip-vest-sexy-mini-dress-p-7396.html

Sinine pluus praegu hinnaga 4.14 siit: http://www.dresslink.com/2014-new-retro-sexy-lace-flower-tank-top-sexy-cami-sleeveless-casual-cotton-tshirt-p-12499.html

Roosa pluus praegu hinnaga 3.59 siit: http://www.dresslink.com/candy-color-loose-leisure-womens-chiffon-short-tulip-sleeve-blouse-tops-p-11147.html

image

LOOS: Sheinside

Sheinside tahab siin jälle teile paar hilpu kinkida, seekord valikus kuus asja. Võitja saab valida ühe neist endale sobivas suuruses. Valikuid saab vaadata siit lingilt: http://www.sheinside.com/exclusive-items-vc-742.html

sheinside giveaway

Et võita:
1) rega Sheinside’is (http://www.sheinside.com/login_register.php
2) Jäta siia kommentaar oma e-mailiga, millega regasid ja millist neist kuuest asjast sa tahaksid. 🙂


image

Unistused

On teil mõnikord tunne, et räigelt tahaks mingit asja, mis mitte kuidagi eelarvesse ei mahu? Ma pole kunagi eriti aru saanud emadest, kes ilastavad beebikeskuse akna taga ja söövad kiirnuudleid, et Emmaljungat saada. Ma olen kogu aeg imestanud, et kas vahet pole – peaasi, et rattad all?

Kuni ühel kaunil päeval ma avastasin, et garaažist on külmavereliselt RÖÖVITUD minu vana sinine ratas, millega ma olen sõitnud umbes ee… kümme aastat.
Mul polnud selle ratta vastu midagi – see oli täitsa normaalne ratas. Sõitis. Kõik toimis.

Sellest polnud veel midagi, et ratas ära varastati. Ma olen sellega juba täiesti ära harjunud, et minult asju varastatakse. Päriselt. Silm ka ei pilgu enam. Kui kuskil oleks mingid olümpiavõistlused, kus võisteldaks, kellelt kõige rohkem asju lühema aja jooksul ära varastatakse, siis ma oleks esimesel kohal. Ma ei tea ühtegi teist inimest, kellelt pidevalt asju varastataks. Ma olen ise selles suhtes sellega leppinud, et ma olen suhteliselt veendunud, et eelmises elus ma olin mingi räige varas ja nüüd tuleb mulle kõik tagasi. Damn you, eelmise elu Merje! 😀

Küll aga tegin ma saatusliku vea, kui läksin internetti vaatama, et mis hinnaga ma saaks ühe normaalse ratta, millega ma saaks sõita. Saatuslik viga oli see sellepärast, et ma avastasin, et on igasuguseid rattaid – maastikurattaid, maanteerattaid ja IMELISI linnarattaid! Need linnarattad on niiiiiiiiiii ilusad asjad. Need pole mingid tavalised rattad, vaid neile saab panna korvid ja ilusti mööda linna ringi sõita. Kas pole mitte imeline?! Mida sa hing veel ihaldad?!
Muidugi pole asi nii roosiline, sest üks ilus linnaratas maksab üle KOLMESAJA EURO.
Aastake tagasi sai selliseid uhkeid rattaid voucheritega poole hinnaga osta. No joptvõimatt – ei võind siis varem mu ratast ära varastada või? 😀

why

Täpselt samal õhtul läksin mina sõbranna sünnipäevale. Vaatasin, et tal seisab toanurgas uhke ilus ja uus linnaratas. Ja saate aru, mida ta räägib? SAATE ARU? Et ta oli selle imelise asja saanud eelmiseks sünnipäevaks ja et ta oli ainult ühe tiiru ümber hoovi sõitnud! ÜHE TIIRU!
Kui ma oleks sellise ratta sünnipäevaks saanud, ma õhtustaks temaga küünlavalgel ja käiks koos dushi all!

On teil mõnikord selline tunne, et räigelt tahaks mingit asja? No nii tahaks! Täiega oleks vaja!
Millest te unistate? 🙂

jumal

image