Arhiiv kuude lõikes: veebruar 2015

Nädal trenni ja toitumist!

Keegi palus, et kirjutaksin oma nädalast – palju ja mis trenni ma teen ja mida söön. Ma sattusin kohe nii õhinasse, et alustan neljapäevast!

NELJAPÄEV (kaal 55,3)

Kella 12 paiku sõin hommikusööki. Keegi oli muna ära söönud, nii et tegin kaks võileiba leiva, singi ja tomatiga (ma olen sinepihull, nii et määrisin tomatile veel sinepit peale) ja jõin tassi kohvi koorega.

Kella kahe ajal sõin pool rohelist õuna, mis mõned päevad tagasi külalistele tehtud puuviljataldrikust alles oli jäänud, sest ma pole mõnda aega poes käinud ja seadsin sammud trenni. Soojenduseks tegin 10 mintsa ratast ja 50 minutit lihaseid.

Siis käisin poest läbi ja kella viie paiku sain sellise hunniku valmis. Ma tean, ma panen alati mingi räigelt punast sibulat salatisse. Endal ka paha pärast 😀

Õhtul jõin kannu piparmünditeed.

REEDE

No-nii, kuna ma olen pühapäevast saadik iga päev trennis käinud, oli ka paras aeg rihm lõdvemaks lasta. Hommikul sõin ühe muna, tomati ja ühe seemneleiva nagu ikka. Ma lubasin ju endale, et kui trennis hakkan käima regulaarselt, enam toiduga selline hüsteerik ei ole ja mõtlesin poes, et võtaks veits midagi magusat. Ma tahtsin tegelikult sellist pisikest päkapikušokolaadi, aga mida ei olnud, seda ei olnud. Võtsin hoopis sellise pisikese Milky Way.
Lõunaks sõin veel eilset toitu – salatit ja kaks pooltiiba.
Ega sellega muidugi asi piirdunud – õhtul tellisin veel hunniku Hiina toitu, õnneks ise sõin ainult kaks kevadrulli, tüki veiseliha ja paar vürtsikat kanatiiba.

LAUPÄEV
Ega laupäev ka reedest kehvem saa olla. Magasin kella üheni, siis pikutasin voodis kolmeni ja alles sellisel hilisel tunnil sain söödud kahest munast munaputru, salatit ja kohvi koorega.
Sealt edasi läks kõik lappama, sest kuna hommikul oli mitu ebameeldivat uudist ja mul oli üleüldse kehv tuju, siis tulin suurepärasele mõttele linnas väljas õhtust süüa ja kinno minna.
Seejärel tulin suurepärasele mõttele võtta tervisliku salati kõrvale ÜKS klaas veini. Mis see ÜKS klaas ikka teeb? Pealegi südamele kasulik nagu mulle kinnitati 😀
Kuna filmini oli veel aega, võtsin Revali kohvikus tassi rohelist teed ja ühe väikse trühvli (mis värk mul selle magusaga on viimased päevad, ma ei söö tegelt üldse magusat:D), aga mis läind, see läind – veinikaart tundus seal pikk ja ahvatlev ja mis see ÜKS klaas enne pikka filmi siis veel ära ei ole, kui aega ka tunnike veel.

Kinos tulin aga suurepärasele mõttele, et kuna film on nii pikk ja selline imelik (inimeste fetišitest), siis oleks mõnus ju pehmes toolis üks klaas veini libistada.

Ja kui see film läbi sai, oli veel hirmus varajane tund, et koju minna, meenus kui mõnus ja hubane Reval Cafe oli ja võiks siiski natuke istuda, juttu rääkida ja juua ÜHE klaasi veini veel. 😀
Asi päädis loomulikult kahe klaasiga.

Saate aru, ma jõin kokku VIIS klaasi veini. Täiesti haige, ma ütlen. Edaspidi ma enam kodust ei välju. Oli vaja, noh?! Oli vaja, ma küsin?!

PÜHAPÄEV

Vedelesin põhimõtteliselt terve päeva “Breaking Badi” vaadates. Kella kolme ajal sõin ühe muna ja singivõiku, õhtul tegin kanakitsu ahjus ja salatit kõrvale. Väga produktiivne päev.

ESMASPÄEV

Hommikul olin tubli, sõin ühe muna + singivõiku, rassisin tunnikese jõusaalis, tegin kodus frikadellisuppi lõunaks, mille kahe leivaviiluga endale sisse manustasin.
Õhtul sõin veel paki kalkunisinki ja maadlesin mõttega, kas ma peaksin küla peale minema või mitte. Vabariigi aastapäev ju ikkagi – ja kell kümme õhtul läksin ikkagi õue mängima. Sõin ühe kiluleiva ja jõin paar klaasi veini.


TEISIPÄEV

Oli vaja ikka poole ööni kooserdada kuskil!
Jälle magasin kella miljonini, sõin hommikust alles kell kolm ja seitsme paiku õhtul ahjukana ja salatit.

KOLMAPÄEV

Jälle oli keegi munad nahka pistnud, nii et pidin leppima singivõileiva ja kohviga.
Kui hommikusöögist juba tükk aega möödas oli, mõtlesin trenni kapata. Päris suurt einet süüa ei tahtnud, sest siis ei jaksa trenni teha, nii et sõin ühe tarretise.
Trennis tegin 15 km ratast.
Õhtul aurutasin tšilli, küüslaugu ja heleda õllega sinimerekarpe, tegin salatit juurde ja jõin klaasi veini ka. Ma mõtlesin õigupoolest, et kui ma kõigile kuulutama hakkan siin, mida ma söön, siis olen hästi tubli, aga ju ma eksisin 😀

NELJAPÄEV (kaal 54,6)

Ja ongi nädal läbi!
Hommikul sõin ühe muna peekoniga ja viilu seemneleiba.
Lõunal enne trenni minekut pool jogurtit kaerahelvestega.
Trennis olin seekord nats pikemalt, peaaegu poolteist tundi.
Õhtul tegin ahjuforelli sinihallitusjuustu kattega, salatit nagu ikka kõrvale ja paar klaasi valget veinikest ja paar juustukuubikut sai ka siin manustatud õhtu jooksul.

Trennis käisin nädala jooksul ainult neli korda. Maha läks 700 grammi.
Järgmine nädal proovin olla tublim ja mitte küla peal veinijumalat kummardamas käia 🙁

image

Ega narkopolitsei iga päev ukse taga käi

Täna hommikul kirjutas mulle õde, et politsei oli mind ukse taga otsimas käinud ja oma numbri jätnud, et ma ühendust võtaks. Googeldasin ja tuli välja, et ta on NARKOPOLITSEI JUHTIVINSPEKTOR.

Märkus kõikvõimalikele vanematele, kes seda lugema satuvad – ma ei ole narkodiiler 😀

Loomulikult tol hetkel ma seda veel ei teadnud ja teadsin ainult, et narkopolitsei otsib mind taga.
Mul praegu “Breaking Badi” maraton ka – jumal teab, mis toimub 😀
Tormasin poodi stardipaketi järgi, et helistada saaks. Lõpuks tuli välja, et nad kuulsid kuskilt, et need kaks poissi, kes sügisel vist? Carmeni tahvelarvuti crackhouse’ist ära varastasid ja nad uurivad mingeid nende patte ja ma polnud politseisse varguse kohta avaldust esitanud.
Ma ütlesin, et ei näinud sellel erilist mõtet – kui mu peegelkaamera varastati, ma tegin avalduse, ütlesin varaste nimed, aadressid, kus nad parajasti asuvad, tunnistajad ja vargad saatsid selle veel lõpuks tagasi kah oma nime alt ja mina sain politseist kirja “uurimine lõpetatud, pole piisavalt tõendeid”

Tundus, et õhkkond oli neil seal päris lõbus, sest vend ja ta sõber said käeraudu proovida ja puha. Teine politseinik viis küll mu venna kaasa (ma isegi ei tea veel, miks), aga see pole midagi ebatavalist – tal on palju pättidest sõpru ja tal pole eriti kombeks viitsida tunnistajana jaoskonda roomata, seega talle saadetakse alatihti politseieskort järgi. Kui mõnes peres on inimesed paanikas, kui politsei kellelegi järele tuleb, siis meil on see just another day in crackhouse 😀

Nüüd on mul tänu sellele telefoninumber ja silma juures veresoon väljas. Kas jõusaalist või pingest sellest, et narkopolitsei taga otsib, ma ei tea 😀


image

Kuidas Facebookis naist sebida

Aegajalt mind lisavad ikka võõrad sõbralisti ja kuna ma ei näe otsest vajadust vaadata võõraste enekaid, küsin ma enamasti, et ehk me oleme siiski kuidagi tuttavad.

Nii mind lisas sõbralisti üks härrasmees. Ühine sõber oli Jaanika, nii et ma tegin kohe järelduse, et tõenäoliselt mingi pooletoobine NightChati vaataja.

Kirjutasin siiski: “Tere, kas me oleme tuttavad?”
“Võiksime ju olla ;)”
“Miks?”
“Tahan olla aus ja öelda, et sul on võrratult ilus naeratus ;)”

Mina sain aru, kuhu asi rihib ja kirjutasin, viisakas inimene nagu ma olen: “Tänan. Aga ma pole kahjuks suhtest huvitatud.”
“Aitäh, et vastasid ausalt. Ma mõtlen sarnaselt ;)”
“Mida sul vaja on siis minust? :D”
“Põnevust luua niikaua kui seda vaja ;)”
“Mida see tähendama peaks?”
“Ma olen piisavalt vabameelne kui soovid 😉
Kuidas sina end tunned?”


image

LOOS: Maxeylash

Ma olen kogu aeg suur ripsmepikenduste sõber olnud, aga ma kuskilt lugesin, et rasked ripsmepikendused teevad ajapikku laugudega oma töö ja mina kavatsen küll hästi säilinud vanainimene olla, mitte kottis silmalaugudega.
Uurisin nats, et kas ma nüüd peangi ripsmetuks jääma ja leidsin Maxeylashi. Hind on veits krõbe, aga toodet pidavat jätkuma kuni viieks kuuks. Sel juhul on see palju odavam kui ripsmepikendused!
Polegi teha muud kui et pärast näopesu õhtul nagu lainerit ripsmepiirile määrida ja oodata kuni vohama hakkab.Õnneks saan ühe teile ka kinkida!

Et osa võtta:
1) Laigi mu blogi lehte Facebookis, kui sa seda veel teinud ei ole – https://www.facebook.com/MerjeBlogike?ref=hl
2) Et osaleda loosis kaks korda, jaga SEDA pilti (ei ole kohustuslik) Kui jagasid, anna siia alla märku.
3) kirjuta siia alla oma e-mail, et saaksin sinuga võidu korral ühendust võtta ning kas sa oled sellest tootest kuulnud või seda kasutanud ja miks sa tahaksid seda võita

VÕITJA SELGUB 8. märtsil!
Lähemalt saab toote kohta lugeda siit: https://www.facebook.com/maxeylash?fref=nf

image

SHEINSIDE

No-nii! Jälle üks lõppematu laar hilpe teile näidata tarvis!
Esimene kleit on niiiii ägedast materjalist, aga ma hädavaevu suudan end sinna sisse pressida. Ma polegi nüüd kindel, kas ma peaksin ootama, kuni olen saledam ja saan sellega kluppi jalga keerutama minna – on suuremaidki imesid juhtunud, või peaksin selle ära andma. Oh jumal, miks ometi ma ei võiks sinna mahtuda??Saab siit: http://www.sheinside.com/Colour-block-Strap-Bandage-Dress-p-198146-cat-1727.html

Pintsakud kuluvad ikka ära, eriti rõõmsates värvitoonides. Talv on peaaegu läbi ja päike paistab!
Saab siit: http://www.sheinside.com/Yellow-Lapel-Long-Sleeve-Single-Button-Blazer-p-140174-cat-1739.html
Mõtlesin, et palju ma neid kleite ikka siin kannan, igapäevaselt eelistan selliseid tavalisi pluus + teksad combosid.
Saab siit: http://www.sheinside.com/Red-Long-Sleeve-Pockets-Loose-Blouse-p-196767-cat-1733.html

Viimane kleit mulle ei sobinud, ma nägin selles välja nagu mingi imelik nunn.. Aga Railile sobis päris hästi. 🙂
Saab siit: http://www.sheinside.com/Black-Long-Sleeve-Bow-Flouncing-Dress-p-196450-cat-1727.html


image

Abitu hala

Mis sinna parata, on mulgi selliseid momente, kus ma halan, kui raske elu on ja kuidas raha ei ole ja kuidas elu sakib ja kuidas ma mitte kuidagi hakkama ei saa.

Nüüd selgus, et ma siiski ei saa oma isa korterisse elama minna, sest see on tegelikult tema vanemate korter ja nemad otsustasid, et oleks targem, kui see seisaks lihtsalt TÜHJALT, selmet mina seal oleksin, sest mu ema on hull ja hakkaks neid raudselt terroriseerima nagu siis kui ma mingi 1aastane olin. Mis siis, et ma saan sel aastal 25, näen oma ema mingi kaks korda aastas ja tal pole õrna aimugi, kus ma elan või mida ma teen.

See selleks, loomulikult ei pea mulle keegi midagi ANDMA. Iga inimene ikka iseenda eest. Osta praegu ei ole ka tegelikult mõistlik, nii et peab üürima.
Kui ma kunagi üürisin 2toalist Mustamäel, mis maksis 1500 krooni kuus, siis nüüd maksab selline uhke elamuurgas 300 eurot.
KOLMSADA EUROT.
See tähendab, et talveperioodil ma pean arvetele maksma ligi VIISSADA EUROT.
Ja muidugi mul peab tagataskust olema tonn võtta sissemaksuks.

Täiesti tavalise keskmise eestlase palga juures mul ei jääks sealt järgi.. mitte sittagi, juhul kui ma tahaksin veel süüa ka.
Ma ei saa aru, mis elu see on! Kuidas elavad veel inimesed, kes saavad miinimumpalka? Kus nad elavad? Tänaval või? Nii odavaid üürikortereid ei olegi olemas, mis sellise palga eest saaks!

Mida üks inimene nüüd tegema peab? Narkodiileriks hakkama või, et endale mingit urgast lubada saaks? Kahte töökohta omama? Kas miinimumpalga mõte pole mitte see, et see on miinimum, mille eest elada saab? Kas keskmine palk pole mitte see, mille eest keskmistes oludes ära elada saab?

Praegu ma käin mõnikord reisil ja mõnikord restoranis ja mõnikord kinos-teatris nagu üks normaalne inimene peakski saama endale lubada, ostan aga minimaalselt endale mingisugust kama, mida naised ostavad ja käin trennis ja ikka on mul raha vähe, et ma pean poes ikka vaatama, mida korvi panen (Rimis olid tomatid 3 euri kilo, ma mõtlesin leti ääres, vabandust väljenduse eest, kas nad on end sõna otseses mõttes segi sittunud, et kilo tomateid nii kallis on)
Otseselt midagi ei keela endale, aga kõik on ikkagi on a budget. Kuskil klubis 8euriseid kokteile ja taksosõite koju küll endale lubada ei saa. Ja mul jääb suurem osa mu palgast järgi pärast arvete maksmist. Mis siis veel saab, kui mul jääks paar sotti palgast elamiseks? ÕUDDDDDDDNE. Elu on õudne. Ebaõiglane. Halb. Raha pole.

image

Otsingusõnad

Mõnikord ikka kaen, mis otsingusõnadega google’ist mu blogisse jõutud on.

merje aus kas sul on päris mees – Vahele jäin! Mul ei ole päris mees.

merje tekitas kehalisi vigastusi – 😀 ei meenu, et oleksin kellelegi kehalisi vigastusi tekitanud küll…

tüdrukuga spaasse – See on alati tore mõte! Näed meigita ka ära!

anaalseksi tagajärjed – traagilised. Kui onaneerimine teeb juba pimedaks, mõtle mida anaalseks veel teha võib!

porn photos of selja
– Kas Selja on mõni pornostaar? Või sa otsid pornopilte paljast seljast?

ma ei saa vene keelest aru – nii…? 😀

“jah, see on küll” – Võibolla tõesti

merje ausi õde – On olemas, lausa kaks

tahaks kaalust alla votta aga trenni ei viitsi minna – minu ammune unistus juba on see, et ma näeks krõpse õgides ja diivanil lesides välja nagu supermodell. Kahjuks on elu raske 🙁

merje peika jane – Jane ei ole mu peika…

jõusaal paksule – ma ei tea, kas eraldi selliseid kohti on olemas, aga soovitan paksudele jõusaali küll. Mul näiteks on rühmatrennis kops koos alati, aga jõusaalis saad asju oma tempos teha 🙂


image

SHEINSIDE

Ma sain need kleidid tegelikult juba enne Tenerifet kätte ja mõtlesin, et teen kenasti basseini ääres pilti nendega, aga tegin ma jee. Mul on mingi imelik harjumus, et kui ma pean midagi tegema teisipäevaks, siis ma teen selle kolmapäevaks… kuu aega hiljem. Niisiis on mul kogunenud terve hulk asju, mida ma teile näitama peaks.
Aga siin need on – suvekleidid keset sombust veebruari.See kleit on päris lahe ja omapärane minu arvates. Selg lahti ja puha. Saab siit: http://www.sheinside.com/Black-Spaghetti-Strap-Backless-Full-Length-Dress-p-166714-cat-1727.html

See valge kleit polnud päris minu masti, mulle eriti ei sobi heledad värvid, aga mu õele sobib päris hästi 🙂
Saab siit: http://www.sheinside.com/White-Spaghetti-Strap-Embroidered-Lace-Dress-p-194401-cat-1727.html
Ja viimane asi on üks jumpsuit. Ma ei saa, jumpsuitid on nii imelikud asjad, aga samas on need nii mugavad, et neis tahaks elada (v.a. vetsus käies :D)

See konkreetne on suts suureks jäänud, püksid on hästi kottis, aga ma raudselt tellin neid suveks umbes miljon ja Sheinside’is on väga suur valik!


image

Miinus kümme!

Oehhhhhhhhhhh lõpuks on mu kaalul ees 55, mis kuskile minema ei kõigu ja olen saavutanud oma esimese suurema eesmärgi!
Muidugi seda ma ette ei osanud näha, et 55 kg kaaludes pole ma ikka kohe üldse mitte rahul. Ma olen ju tegelt mõned aastad 55 kaalunud ja olen lihtsalt olnud veits kumerustega ja üldiselt rahul, aga ehk on kehakoostis või midagi muutunud, sest mul on endal tunne, et ma kõnnin ja võdisen.

Aga algas teekond oktoobri alguses, mil ma olin päriselt kõndiv pekihunnik. Alustuseks on mul märgitud kaal 65, aga olin juba siis natuke harjumusi muutnud, sest suurim kaal, mida ma oma sünnipäeval septembris kaalul nägin, oli 67 (ma olen 158 cm pikk)

Novembri lõpus sõitsin Pariisi ja mu eesmärk oli selleks ajaks kaalule see hädine viiski ette saada. Nui neljaks, aga sain kah! 😀 Mingi 59,8 oli vist.

Jaanuari keskel sõitsin Tenerifele ja siis oli eesmärk saada 55. Sain 55,9, aga ikkagi 55! 😀

Kuna ma enne eriline trennimees polnud, mõtlesin, et kui 55 on olemas, siis lähen trenni ja võtan toitumisega pisut vabamalt.
Tegelikult on mul külmkapi peal Kalmuse kava, aga ma ei ole viimasel ajal seda eriti järginud. Mul on kuidagi nii kiire olnud, kui ma veel jõusaalis ka käin, et ma kuskil kella 12 ajal söön omletti ja kuskil kuue paiku teen õhtusöögi – näiteks eile sinihallitusjuustukattega lõhet ahjus ja salatit kõrvale. Muidugi pole hea süüa ainult kaks korda päevas, aga kuidagi… ununeb ja ei teki tühjakõhutunnet.

Mu suurim vaenlane on alkohol. Ma võin vabalt mingi tüki kooki süüa (kuigi ma ei söö carbse:D) ja kaalus ei kajastu see üldse, aga nii kui ma klaasi veini peaks jooma, võib kindel olla, et head nahka siit ei tule. Ja kui neid klaase on veel rohkem, siis järgmisel hommikul kaalu peal saan miniinsuldi.
Niisiis olen otsustanud, et mis ma siin ikka tinistan, eriti veel kodus õhtusöögi kõrvale. Kui kuskile üritusele minna, siis ehk, aga muidu mitte.

Aga kuna ma olen olnud nii võõõrrraaatult tubli ja tundub, et reisukesed aitavad mul väikseid eesmärke täita, siis teen endale pika pai ja autasuks sõidan mais õdedega väiksele reisile! Muidugi ei saa ka eesmärkideta ja kuna mul pole kaaluNUMBER enam eesmärk omaette, siis võtan natuke vabamalt ja ütlen, et maikuus ma kaalun 52kg, ehk kõigest kolm kilokest, mis on ühtlasi ka minu ideaalkaal.

Kui mina saan hakkama, saad sina ka!

 

image

Minu väljavaated tulevikule

Peale selle, et Europcar meie tagatisrahade eest Bahamale kollektiivsele puhkusele sõitis ja kirjutas lepingusse, et oleme end kindlustanud kõige vastu – alates rehvide vargusest kuni maaväliste olendite rünnakuni, siis selgus eile ka, et korteri omanik soovib korteri maha müüa ning me võiksime suveks endale uue koha vaadata.

Halb osa selle juures on see, et kõik Tallinna üürileandjad paistavad arvavat, et me elame New Yorgi äripiirkonnas, mitte näruses idablokis. Eriti arvestades fakti, et Kreetal ma elasin kuurorti südames merevaatega korteris, merest üle tee, kokku 300 euri eest kuus ja lihtsa teenindajana riidepoes ja restoranis ettekandjana teenisin üle 1000 euri kuus.
Ma ausalt pigem elan kodutute varjupaigas kui mingi üle viiesaja euri talvel kuskil urkas elukoha eest välja käin.

Eks siis tuleb välja mõelda, mida oma eluga edasi peale hakata.
1) elan crackhouse’is
plussid: tasuta, hea asukoht, võimalus pööningule “oma” korrus ehitada
miinused: crackhouse

2) lähen elama oma värskelt väljailmunud isa pakutud korterisse
plussid: tasuta, hea asukoht, suurus lubab elada ka pärast pere suurenemist
miinused: alati on võimalus, et mu kadunud esivanemal kruvid logisevad

not sure: võibolla ei logise

3) võtame laenu
plussid: I do what I want
miinused: olen 30 aastat laenuori, 3toalist ei saa ilmselt lubada, seega peab viie aasta jooksul nagunii vahetama, sissemaksu jaoks on vaja loobuda autost, esivanematelt peab nagunii paluma käendust ja tagatist

not sure: vaatasin kortereid Koplis mere ääres, mida on megaodavad. Ma nüüd ei tea, kas see jääb igaveseks parmuurkaks või on see arenev piirkond, kuhu uhke mereäärne elamurajoon võibolla… tulevikus… püstitatakse. 

4) sügiseni suvilas elada
plussid: oma maja, aed, saun, meri lähedal, rahu ja vaikus
miinused: peab tšurka mõrvama, võimalik vanglakaristus

image