Arhiiv kuude lõikes: jaanuar 2015

ROMWE

Iseennast pildistada on umbes sama mugav kui kontsadega kümmet kilomeetrit joosta, eriti kui paned taimeri ja siis kass otsustab viimasel sekundil sulle jalga hüpata või telefoni eest läbi kõndida…

Aga oh well… see Romwe hakkab mulle juba täitsa meeldima, täitsa nägusad asjad tulevad sealt ja kõik on seni laitmatu kvaliteediga olnud ja hästi kiiresti kohale jõudnud.  Ainult paabulinnuvesti mu peika eriti ei armasta. Ma pidavat sellega välja nägema nagu Macklemore (but shit, it was 99 cents!:D)

See kleit on mu uus lemmik! Tavaliselt on mul minikleiti raske leida, sest ma olen päris lühike, aga see on just ägeda mustriga, sellisest tugevast riidest ja täpselt õige pikkusega!

Saab SIIT: http://www.romwe.com/Sleeveless-Embroidered-Flare-Dress-p-99622-cat-664.html

See pluus on nii lahe! Mõnusalt pehme ja ägedat värvi. Ainult pesumasinasse ei julgeks vist toppida teist, peaks kätsitsi pesema.

Saab SIIT: http://www.romwe.com/Maple-Leaf-Print-Loose-Blouse-p-96545-cat-670.html

See linnukestega sinine kleit on ka päris äge, aga oleks pidanud vähe väiksema suuruse tellima 🙁
Mõni pikem/laiem inimene ehk sooviks?


image

Mu kass on sitaratas

Kui normaalsed kassid ajavad oma hädad ära liivakasti või parimal juhul vetsu (selle õpetamiseks on kuskil müügil vist mingi vetsurõngas :D, aga mul on liiga suur hirm, et mu beebi upub vetsupotti… ta ausalt ükskord libises vetsupotti ja kuna ääred on nii libedad, siis ta kräunus ja ei saanud välja :D)
Siis minu kass on võtnud nõuks pissida liivakasti ja häda number kaks lasta iga jumala kord liivakasti ETTE.
Alguses ma arvasin, et ehk liiv ei meeldi talle ja vahetasin ja vahetasin ja vahetasin. Äkki haiseb või midagi, aga ta ka täiesti puhta liiva korral situb süüdimatult otse liivakasti ette.
 

Mu kassieksperdist naabritädi väitis, et asi on selles, et kast ei tohi olla seina ääres, aga ma ei saa sellest loogikast päris hästi aru, sest ta ju käib seal pissil. Ja et peaks kasti teise kohta panema ja ta ümber harjutama mujal käima.
Mustang ei lase end muidugi sellest faktist häirida, et ta kast mujal on, käib seal ikka pissil ja situb vana koha peale otse keset põrandat.

On keegi kunagi sellise probleemiga silmitsi seisnud? Kas ma pean nüüd surmani ta pabulaid esikupõrandalt korjama, sest proua arvates on see õige koht oma häda tegemiseks?

image

ma olen halb sõber

Ma ei ole kunagi olnud eriti sotsiaalne inimene. Tähendab, mul on alati olnud näiteks peika ja umbes üks lähedane sõbranna, aga kui ma päris ausalt ütlen, ma ei ole kunagi eriti sõpru tahtnud. Puhas mõte sellest, et pean kellegagi kohvikulaua taga istuma ja ilmast rääkima, ajab mul külmavärinad peale 😀 Pärast selliseid kohvitamisi olen ma tavaliselt nagu tühjaks imetud sidrun, kes on vadranud läbi kõik maailma teemad alates sõjast Ukrainas, lõpetades kassipoegadega.

Eriti õudne on minu jaoks see, kui ma olen kuskil seltskonnas ja kõik jumala inimesed lähevad suitsu tegema ja ma jään kellegagi kahekesi ruumi, kes on ka selline vaikne ja siis ta puurib mind sellise näoga, et ma peaksin teadma, millest normaalsed inimesed räägivad, et midagi rääkida oleks.

Ainus põhjus, miks ma olen üldse kunagi mõelnud autojuhilube teha on see, et ma ei salli absoluutselt seda, kui ma näen kuskil bussis mõnda inimest, keda ma tunnen ja ta istub minu kõrvale ja tahab minuga rääkida ja mul on veel ilgelt pikk maa sõita 😀 Samas oleks ka imelik mitte välja teha või telefon taskust välja krahmata ja teha nägu nagu lahendaksid just mõistatust, kuidas maailma rahu luua.

Niisiis olen ma mõelnud, et tulevikus mitte elada kuskil ihuüksinda mäe otsas, sest päris ausalt ma ei ole selles mõttes päris normaalne, siis ma peaksin kuidagi harjutama inimestega suhtlemist. Niisiis ma mõtlesin, et äkki peaks kellegagi koos trenni minema. Aga ma näen trennis suht rõve välja ja pealegi pole trenni tegemine nagunii eriti sotsiaalne tegevus ju? Siis mõtlesin, et äkki läheks kellegagi shoppama, aga ma ei salli teistega shoppamist, sest kui mul on see pood juba läbi vaadatud, siis ma ei viitsi kedagi oodata ja lähen järgmisesse, ehk siis jälle see ei ole eriti sotsiaalne tegevus.
Pealegi kuidas üldse täiskasvanud sõpru leiavad? Ma tunnen, et kui ma läheks kuskil kellelegi võõrale ligi, siis ta helistaks politseisse 😀
Pealegi mul kuidagi ei kliki kellegagi. Enda lähedaste inimestega olen ma tegelt hästi jutukas, teen palju nalja ja olen suht äge, aga teistega ma kuidagi… no ma ei tea… pole midagi rääkida lihtsalt 😀

Ma vahepeal mõtlesin, et äkki mulle lihtsalt ei meeldi keegi, keda ma tean, aga see pole tõsi, sest mul on paljusid inimesi väga hea meel näha mõnikord ja ma pean neid hästi toredateks ja armsateks ja heasüdamlikeks, aga ma ei tea… ei teki kuidagi sidet 😀

image

Reisu lõpuke

Viimase päeva veetsime Stockholmis, bronnisin mingisuguse odava hotelli, isegi piltidele eriti ei keskendunud ja mis mind ees ootas – jumalik! 😀
Seal oli nii pehme voodi ja mõnus olla, et esialgne plaan õhtul sööma minna jäi ära, võtsime hoopis tänavalt ülihead kebabid ja vaatasime teki all telekat.
Sihuke hotell oli – http://www.wasaparkhotel.se/
See on pargi ääres vaiksemas kohas, aga kesklinna kõndida on ainult kilomeeter ja odava hotelli kohta on see ikka imeline.

Stockholm üldse väga meeldis mulle, nii kahju oli ära minna.
Inimesed on kõik nii toredad – vaatasime segaduses nägudega majanumbreid ja mingi naine lihtsalt tuli ise pakkuma, kas ta saab meid äkki kuidagi aidata! Ja kui hotellis hommikust sõime, siis mingi mees tuli pakkuma, et äkki me tahame temaga laua ära vahetada, et see on vähe suurem.

Eestisse tagasi jõudes oli esimene kogemus Rimis, kus müüja vastas kliendi küsimusele, et palju tal Rimi kaardil raha on: “Kust ma peaks teadma?! Otsa ette on sulle kirjutatud vä?”
Aga rootslased on nii ilusad ja pikad ja blondid ja naeratavad ja viisakad!

Lõpuks hakkas kõmpida jahe ja mõtlesime kuskile pubisse soojenema minna. Kõndisin selle suure sildi PUB poole. Oli see pubi? Ei, see oli mingi kaubamaja. Kes kaubamajale paneb nimeks PUBI?! 😀 That’s the evilest thing I can imagine!
Rootsi kruiisidest ma pole kunagi suurt lugu pidanud. Mulle tundub, et seal käivad ainult mingid jorsid õlut joomas 😀 Tegelt nii ongi, aga kahekesi oli päris tore istuda.
Kuna paljusid huvitas, et palju see reisuke siis lõpuks maksma läks, siis kirjutan ka hinnad näkku, mis kulusid. Ära olime kokku nädala.

Lend Stockholmist Tenerifele 21.-

Hotell Tenerifel viieks ööks 100.- (ärge laske end eksitada hiiglasliku katusebasseini fotodest, see oli reaalselt 110 cm sügavune väike loik :D)
Autorent koos paagi kütusega 57.-
Kaks Rootsi kruiisi 40.-
Hotell Rootsis 29.-

Ja kuigi ma arvasin, et Tenerifel on kindlasti kallis, olid seal kõik hinnad ikka tunduvalt odavamad kui Eestis. Mina käin alati söömas Lonely Planeti järgi. Kes on kooner ja piraat, siis mul on arvutis pdf kujul, võin saata 😀

image

IMG_20150121_155414

Tenerife, 4. päev

Neljandal päeval otsustasime lõunas ära käia ja vaadata, kuidas seal on. Mul on niiiii hea meel, et võtsime hotelli ikkagi põhja, sest ehkki lõunas oli palju soojem, siis ma eelistan näha sellist nö. kohalikku elu, mitte ülehinnatud restorane ja lõpmatuid suveniiripoode ning vähipunaseid turistide horde.

Aga käidud sai – esmalt jalutasime natuke Playa de las Americases ja siis kappasime veel Los Cristianosest läbi, mis oli hulga mõnusam koht.

Sõime sadamas veel ühes päris heas mereannirestoranis. Ma sõin tuunikala ja peiks merekarpe.

Siis ostsime veel suveniire ja pikutasime rannas.

Ja nii saigi meie reisike Tenerifel läbi! Kui teil mingeid küsse on millegi kohta, pange siia alla 🙂

image

IMG_20150120_125619

Tenerife, 3. päev

Kuna vaene peika oli hirmus haige, ma pakkusin, et võime lihtsalt tuppa jääda magama, aga tema ikka tahtis kuskile minna. Meil oli kolmandal päeval plaanis lõunasse sõita, aga ma halastasin talle ja saatsin ta hoopis 650 meetri kõrgusele mägedesse 😀

Alustasime sõidukest Garachicost, mis oli kunagi Tenerife pealinn, aga kui sealt olid üle käinud tugevad vihmasajud, epideemiad, rusuvool, mis võttis üle saja inimese elu ja hävitas üle 40 laeva ja tagatipuks veel plahvatas vulkaan sinna otsa, siis inimesed otsustasid, et pakivad oma kompsud kokku ja teevad pealinna kuskile vähe mugavamasse kohta 😀

Ma vist ei tee kunagi autojuhilube – ega ma loll ei ole 😀 Härra tõbine peab teega leppima! (Kusjuures natuke hindadest – 0,5 liitrit kohalikku õlut maksab baarides 1-2 euri)

Seal olid ikka hirrrmmmsad lained. Vee äärde üldse ei saanud minna.

Siis mõtlesin sõita Punta Tenosse, mis on Tenerife kõige kaunim koht ja tuntud ka kui Maailmalõpp, aga see tee oli kahjuks suletud. Unustasin enne uurida, kurim 🙁 Aga teid haldav ministeerium on saanud 700 tonni, et kaljusein kindlustada jaanuariks, aga tundub, et mõni härra on selle raha kuskil hakkama pannud, sest märki küll polnud, et midagi lähiajal avataks 😀

Kell oli alles poisike ja mõtlesime, et kui me juba siin oleme, sõidame Mascasse ära, mis see ikka ära ei ole. Masca on 650 meetri kõrgusel mägedes asuv piraatide küla, kuhu viivad sellised teed, et ma hoidsin terve aeg istmest kramplikult kinni, üleni külma higiga kaetud.
Kunagi varjusin Mascasse piraadid, sest maad pidi sinna saada oli väga raske ja kui mõni vend sinna sattuma juhtus, nähti teda juba kaugelt ära ja härrased piraadid jõudsid juba ammu ookeanini pageda ja uttu tõmmata. (60ndateni sai sinna näiteks ainult eesliga – vaesed eeslid :D)
Kusjuures käivad jutud, et Barbarossa ehk Punahabe olnud sealkandis tegutsenud.

Naljakas, kuidas inimesed sellises kohas üldse elavad. Kusjuures ma nägin seal mitut taksot isegi!


image

IMG_20150119_121958

Tenerife, 2. päev

Teisel päeval oli pisut vihmane ja jahe ilm ning mina olin nõuks võtnud oma 50 kilomeetrit maha kimada, et käia ära pealinnas turul. Oli jutt ju, et on juustu ja puuvilju ja mereande… Kas oli? Oli ta jee. Kalaosakond oli hoopistükkis suletud.

Üleüldse tunduvad mereannid siin suur defitsiit. Tahtsin värsket tuunikala, aga sain ma jee. Käisin vähemalt kolmes poes ja ei olnud!
Aga ostsin turult võimalikult võõrana näivaid puuvilju, neid oli kõvasti.

Kui juba nii kaugele sõidetud, jalutasime pealinnas ringi ja käisime sõjaväemuuseumis, kus peika oli nagu väike poiss kommipoes.
Siis leidsime lõpuks ühest suurest poest ühe suure kaheksajala, krevette ja merekarpe ja sõitsime koju tagasi. Ma teen mereande enamasti ühe lihtsa retsepti järgi – viskad õli sisse hakitud küüslauku, tšillit ja peterselli, siis krevetid näiteks peale, kuumutad ja sidrunit peale. Ja karpidega tuleb veits veini ka lisada, et auruksid lahti. Kaheksajalg samamoodi, aga veinis lasin umbes tunnikese haududa.

Mul on enda arvates veinide suhtes väga hea maitse, aga kanaaride tuntuim vein Malvaasia oli minu jaoks küll jube solk. Küll aga on mu lemmik 60sendine liitrine Hispaania pakivein 😀

Pikutasime natuke kodus ja läksime õhtuks ühte tapaste baari, tellisime neli erinevat tapast ja sangriat.

Vahepeal jõudis peika nii haigeks jääda, et öösel oli ta tulikuum ja värises. Meil pole toas eriti paksud tekid, lihtsalt mingid pleedid, nii et ma tõmbasin igalt poolt igasugused katted kokku ja panin talle peale. Ja nii me magasime, mina mõeldes, et mida ma küll tegema hakkan, kui ta mõnda haigusesse sureb 😀 Õnneks ei surnud ja järgmisel päeval oli juba pisut parem. 🙂

image

IMG_20150118_100246

TENERIFE, 1. päev

Ma ei tea suuremat piina kui kuus tundi lennukis istumine seda on…
Aga jõudsime laupäeva hilisõhtul Tenerifele, kui päike juba ammu loojunud oli ja seda mõnusam oli hommikul kalpsata täiesti võõras kohas poodi mune ostma ja hotelli rõdul hommikust süüa!

Pakkisime kompsud kokku, istusime oma väiksesse Fiati, kimasime natuke ringi meie linnas Puerto de la Cruzis… valisime hotelli põhjapool, sest mulle kuidagi tundus põhja loodus, ehkki siin on mõned kraadid jahedam, rohelisem ja lokkavam ja hotellide hinnad olid ka ülimõistlikud võrreldes lõunaga. 🙂

Kimasime siis lähedalasuvasse La Orotava linna. La Orotava on imeeeeeilus väike linnake – täis ilusaid tänavaid, lilli täis väljakuid ning aedu. La Orotava peaks olema üks ilusamaid ja kõige kanaaripärasemaid linnakesi Kanaari saartel. 16. sajandist on see olnud üks saare kõige rikkamaid paiku ja hispaanlased ehitasid sinna kõvasti kirikuid ja häärbereid.

Siis kimasime koju tagasi, haarasime veinipudeli ühes ja läksime hotelli taha randa istuma. Siis mõtlesime, et magame tunnikese ja lähme linna peale ja ärkasime kell üheksa… järgmisel hommikul 😀


image

IMG_20150115_154939

ROMWE

Mul on viimasel ajal tunne nagu mind visataks igalt poolt riietega. Pole ühte pakki õieti veel lahtigi teinud, kui juba peab valima miljon uut riideeset (blogija argipäevamured)

Aga hiljuti võttis minuga ühendust selline leheke nagu romwe.com, mis paistab üsna sarnanevat sheinside’ile ja see tüdruk, kellega ma räägin, on täpselt sama nime ja kirjastiiliga. Ma pole kindel, kas nad on lihtsalt sarnased või ongi üks ja seesama inimene… at this point I’m too afraid to ask 😀
Aga riidedki on seal sarnased, osad kallimad ja osad odavamad. Igal juhul tasub pilk peale visata, sest soodukaid on palju ja igast kampaaniad käivad pidevalt, näiteks esimeselt tellimuselt saab 60 prossa alla.

Aga esimene pluus on pärit SIIT. Pildil tundus see palju mõnusam, aga tegelt on üsna selline õhuke materjal ja paistab pisut läbi, sellega ma ei ole nii rahul 🙁

Selle paabulinnuvestiga olen ma aga ilmatuma rahul – see on niiiiiii pehme ja soe ja mõnus! Meist saavad kindlasti parimad sõbrad. Praegu kannan seda külma ilmaga jope all, kevadel hakkan aga kandma nahkjaki peal. Imeline!

 

See pitsiline kleit aga ei tundunud pildil suurem asi. Ma ei teagi, miks ma üldse tellisin. Mõtlesin, et midagi sellist lühemat, aga samas konservatiivset, aga kohale tuli IIIIMEILUS kleit. See teeb mu piha hästi peenikeseks ja kõhuvolti nagu ei olekski! 😀 Tavaliselt sellised pitsimustrid narmendavad hullult, aga sellel tundub ülihea kvaliteet.

Ongi kõik! 😀 Aa, ja tänud kõigile soovituste eest, ma ei pidanud hinge saatanale müüma, vaid kasutasin ühe lugeja nippi, et teha üks täiesti vaba patupäev. Tellisin endale pitsa! 😀 Järgmisel päeval hakkas kaal jälle langema. Rootsi sõidan homme kaaluga 55,5! 😀 Praise the lord!!!

image

SML00005

Kus pidada sünnat? MEGAZONE’is!

Carmeni sünnast on lootusetult palju aega möödas, aga parem kui mitte kunagi. 😀 Mind üllatab, kui vähesed mu tuttavad teavad Megazone’ist – mina ja mu klassiõed panime selle alla kunagi ammusel aal terve oma taskuraha. Õnneks on Carmen ka minu jälgedes läinud ega pea printsessiasjadest suurt lugu, lasermäng on palju coolim!

Võtsime siis meie sünnapaketi Megazone’is – sees helendavad tätoveeringud, siseseikluspargis hullamine, rallisimulaator, Segwayga takistusrajal kimamine, sünnaruum, kus sai Wiid mängida, istuda, süüa-juua, kaks lasermängu ja iiiiigast kama.
Kergemad snäkid võtsime sealt, aga pitsad võtsime oma lemmikust Grandest kaasa.
Eriti tore oli, et teenindajad olid pidevalt saadaval, muudkui möllasid ja aitasid, kui keegi kuskile lakke rippuma jäi 😀

Alguses ma natuke tegelt muretsesin, kas 10aastastel tüdrukutel on ikka sobiv sinna minna, aga see hirm kadus küll kohe, kui nad nagu väiksed pärdikud seiklusrajal laes rippusid, ralliautoga rallisid, Segwaydega kiljates kimasid ja lahinguröögatuste saatel laserpüssidega taga ajasid.

Terve aja ma mõtlesin, et kui ma septembris sünnipäevakohta otsisin, miks ma ei tulnud selle peale, et seda Megazone’is pidada. Täiskasvanutel oli seal ülilahe!

Mul on teile ka hea uudis – kui te tahate oma sünnat Megazone’is pidada, siis kuni 31.06.2015 öeldes võlusõna “Merje blogi” saab lisaks veel ühe lasermängu (kulub ära küll!) ja pool tundi peoruumis lisaks! 

Sõbrannad tulid peole! 
Sai helendavad tätoveeringud! 

Diana tegi isegi rõõmsat nägu! 
Segwayga sai sõita! 
Lasermängu sai mängida! 
Sai Ford Focus WRC ralliautos kimada!
Sai ronida 16 meetri kõrgusel siseseiklusrajal! 
Fotod: Rauno Salumets


image