Arhiiv kuude lõikes: november 2014

IMG_20141129_145212

Suveniirid!

Ma hea meelega oleksin teile kõigile sellise ägeda võtmehoidja Pariisist toonud, aga kaine mõistus ütles, et kui ma käekotitäie võtmehoidjatega läbi turvaväravate lähen, võidakse mind imelikuks pidada ja sooritada kehaõõnsuste kontroll.

Mulle toodi selline võtmehoidja, kui ma olin väike ja see meeldis mulle nõnda, et nüüd ostsin endale ka varuga! Kõigile tuua ei saa, aga teadke, et olen teile kõigile väga tänulik, et mu blogi loete ja kaasa mõtlete. Tegelikult ei ole oluline, kas sa oled millegagi nõus või mitte ja kas sulle meeldib või ei meeldi, oluline on, et sa mõtled ja midagi arvad. 🙂

Aga üheksa teist, kes tahavad, saavad väikse kingituse.
Et võtmehoidja saada, viska siia alla oma e-mail, ülehomme valib random.org üheksa inimest, kes saavad võtmehoidja


image

cata

Pariisi katakombid

Me oleme vist nagu kaks seda imelikku Naistevahetuse tsikki, kes Hispaanias tahtis surnuaeda minna. Eile käisime Jim Morrisoni haual, kus mul hakkas jõle kahju temast, et tal teistega võrreldes nii pisike hauakivi on ja ta seal üledoosi surnud peab olema…
Täna läksime aga kaema Pariisi katakombe, mis näevad välja umbes sellised…
Enne külastamist on soovitatav vaadata õudusfilmi nende katakombide kohta: (treiler)

Juhtus ühel päeval selline kaunis asi, et Pariisi surnuaiad hakkasid vaikselt üle ajama ja nii otsustasid pariislased, et selle asemel, et normaalse inimese kombel näiteks luud tuhastada, teevad neist hoopis sellised uhked asjad. Ehk siis on seal umbes kuue miljoni inimese maised jäänused. Käikudes otse linna all. Ja seda saab kaheksa euri eest vaatamas käia.


image

Milliseid naisi tohib peksta?

Ma ei tea, kas Marimell on rasedusest lolliks pööranud või on ta lihtsalt idioot, aga sellist paska, mida tema toodab, pole mu silmad enne ausalt näinud.
Mu ainus küsimus on – MIKS.

Enamik inimesi teab vist, et Triin Tulevi mees talle kere peale andis ja pärast seletas, et ahjaa, ma kõnnin unes ja siis võingi inimesi peksta selles mõttes.
Mina arvan, et kui sa unes oma naise läbi peksad, võibolla sa peaksid ravile minema.

Nüüd aga Marimell, arvamusliider nagu ta on, võttis taas oma südameasjaks avaldada oma sitast arvamust ja uurida eksmeestelt ja sõbrannadelt, milline kaabakas see Triin ikka on ja kuidas ta on keretäie ära teeninud nagunii või peksis end vastu ukselinki ja tegi pulli pärast aborti.
Pealegi on tegu naisega, kes raha pärast on kõigeks valmis. Ma ütlen ausalt – see golddiggeri teema on minu arvates ülehinnatud. Päris ausalt ütlen – mina ei läheks välja mehega, kel pole sentigi hinge taga. Samuti on mees, kes mul esimesel kohtingul laseb enda eest maksta, on big no-no.
Mitte et ma tahaksin olla diivanikaunistus, kes päevad läbi küünetehniku juures istuks, aga ma leian, et mees peaks olema siiski võimeline oma perekonna eest hoolitsema.

Mina paraku ei usu, et kui inimene tahab endale võimekat meest leida, kellega pere luua, väärib keretäit rohkem kui naine, kes tahab olla täiesti iseseisev.

Olen minagi kauges minevikus olnud koos mehega, kellel oli lühike süütenöör. Öelda, et istusin mina rahulikult diivanil, mehele kolmekäiguline õhtusöök valmis pandud ja malbe naeratus näol, ja sain lihtsalt peksa, oleks narr. Loomulikult ajasin närvi ja näägutasin ja provotseerisin ja sain lataka kirja ka ja vastu andsin ka, aga kas see on ÕIGUSTATUD?
Kui sa oled kokaiini teinud ja käid pidutsemas, kas sind tohib peksta?

Vastus on EI. Mitte kellelgi ei ole õigust mitte kedagi lüüa. Ükskõik milline see inimene on, mida oma minevikus teinud, palju ta ka ei möliseks või triipu teeks.
Mari-Leenu ei tohi ka lüüa, kuigi ta on täisdebiilik. Eriti ei tohi lüüa rasedat naist, sest siis sa sisuliselt peksad ka oma beebit. Beebisid lüüa ei ole aktsepteeritav, isegi kui nad on narkari sees.

Kõige tipp oli Malle kommentaar:
Õnnestus näha seda inimest kyynetehniku juures nii 2,5 h järjest, ooo jaaa, Raha nimel kõigeks valmis ja alati valmis….

image

Esimene õhtu Pariisis – pisarates :(

Jõudsime just peikaga mõni tund tagasi Pariisi, panime oma kompsud hotelli maha ja läksime siiasamma kõrvaltänavasse otsima kohta, kus midagi hamba alla saada. Esimeses kohas tervitas meid kohe ukse juures tore teenindaja, kes sisse kutsus. No mis seal ikka – läksime.
Nautisime head veini ja toitu, kui juurde tuleb selline tavaline mees, lillekimp käes ja pakub peikale, et ehk ta tahaks osta tüdrukule lille. Peika raputas eitavalt pead ja mees läks kohe välja.

Ma olen Kreetal restoranis töötades ka selliseid näinud – kahju on neist küll, aga paratamatult on restorani teenindajate töö ikkagi nad eemal hoida, et söögikoha mainet hoida. Pealetükkivad nad ei ole, aga ütleme nii, et siiski ebameeldivad restoranikülastajatele.

Astus siis lillemees välja, kus istusid üks mees ja naine. Pakkus sellele mehele ka, et ehk tahab neiule lille osta. Ja mida see MUNN tegi? Krabas tal lille käest, midagi nad seal rääkisid, siis krabas tal veel lilli käest, siis nad kahekesi naisega naersid ja ajasid teda minema. Ühesõnaga lilled võtsid, aga raha ei andnud.
See lillemees tundus selline natuke totu, palus ikkagi oma lilli tagasi, kui nad ei taha, aga see MUNN viskas talle oma joogi kaela ja ähvardas klaasiga ka veel visata. Ma tol hetkel ausalt tahtsin lihtsalt laua tagant tõusta ja talle pudeliga vastu pead lüüa, aga ei julgenud ka – ikkagi võõras linnas ja mingi suur mees ja mina ka täpselt ei teadnud, mida nad seal ikkagi omavahel rääkisid.

Kui see lillemees läks teenindajale sisse kaebama, läks teenindaja lihtsalt välja, natuke tõredamalt ütles neile midagi ja tõi uue joogi, saatis lillemehe end vetsu kasima.
Tol hetkel ma lihtsalt hakkasin nutma. Ma ei tea, mis mul viga hakkas, aga sellist karjuvat ebaõiglust nähes ma hakkasin lihtsalt nutma.
Palusin peikat, et kui see mees vetsust välja tuleb, las ta annab viis eurotki talle ja võtab ühe lille – need MUNNID varastasid temalt mitu lille ära.
Peika tõi mulle lille ära ja see lillemees tuli meid veel eraldi tänama ja kätt suruma 🙁
Ma olin nii sõnukirjeldamatult kurb! Terveks õhtuks tuju rikutud. Inimene ju kõigest üritab teenida elatist. Lill oli ilus ja ilusti ära pakitud.

Ausalt, oleks ma suur mees… ma vägivaldne ei ole, aga silm ka ei pilguks, kui sellise tõpra kuskil tänavanurgal vaeseomaks peksaks.

image

lille

JÕULULOOS: Moochi Lilled

Mulle hakkab paratamatult tunduma, et kõik minuvanused jõuavad oma eluga kuskile ja panevad oma bisnesid üles, aga mina istun siin pidžaamaväel…
Aga ilusate ja toredate inimeste tegemisi tasub alati toetada. Niisiis tegi üks tore tüdruk Kairi koos oma õega Tartusse, Ilmatsalu tänavale, lillepoe, kus igaks elujuhtumiks saab kaasa haarata ilusad värsked lilled – vanaemale sünnipäevaks, sõbrannale, naisele, kui oled kogemata baaris ühe õlle liiast võtnud ja laekud koju alles teisipäeva pärastlõunaks… kõike on!

Aga ühele teist kingivad Moochi Lilled kaunistatud väikse jõulupuu. Sellega on see hea asi, et ei pea seda prügimäele viima, vaid saab mulda panna ja kasvab teine 1,5 meetri kõrguseks pärast.
Pole muret ka mittetartlasest kuusevõitjal, sest puukese saab toimetada ka mujale.

Et võita kuuseke –
1) Laigi Moochi Lillede Facebooki lehte
2) Et saada loosis lisapunkt, jaga SEDA loosi (Seal toimub ka täpselt sama loos!) 
PS. Kui jagasid, kirjuta mulle siia kommentaaridesse, et jagasid…

3) Kirjuta siia alla e-mail, et saaksin võidumehega ühendust võtta.

Võtja loosime 15. detsembril!

image

ask1

Mina, anonüümne heiter

Kuna mul on ask, olen ma tihtipeale mõelnud, et mis toimub inimeste peas, kes anonüümselt tulevad teisi solvama. Eile mulle näitaks öeldi, et ma näen näost välja nagu muumi!
Mõtlesin katse teha… tegin endale kannu rohelist teed ja hakkasin aga anonüümselt lajatama. Lõppkokkuvõttes ma hirnusin lihtsalt täiesti kõrist 😀
Ma mõistan teid, anonüümsed heitijad! Mõistan!


image

tumblr_n66gbvyZpv1sy6dflo1_500

Millega end premeerida?

Stella kirjutas siin hiljuti enese premeerimisest. Ma olen ka mõelnud tegelikult end premeerida millegi toredaga, kui näiteks saavutan soovitud kaalunumbri. Asi on aga enamasti päädinud sellega, et ma ei viitsi oodata ja ostan asja lihtsalt ära. 😀
Tean, et mõni inimene premeerib end mingi koogi või asjaga. Samas ma pole koer, et peaks heade tulemuste eest midagi maitsvat saama.

Täna hommikul saavutasin oma esimese eesmärgi – kaalunumbrile uhke ja kindla number viie ette. Praegu mul poleks nagunii raha endale midagi osta, aga võiks ju näiteks 55 kg saavutades endale midagi preemiaks osta. Aga MIDA küll?!
Nagu klassikaline naine ikka ei tea mina ka kunagi, mida ma tahan. Suurt midagi nagu ei taha. Millestki ei ole puudust. Kõik on olemas. Millega küll end premeerida?
Mõtlesin esiti ilusa talvemantli osta, aga keda ma lollitan – ma pean ju NAGUNII talvemantli ostma. 😀
Mingit kallist mõttetut jubinat osta raha mul nagunii ei ole, aga ma ikkagi tahan end premeerida ju 🙁 Ma olen ju nii tubli olnud!

Millega teie end premeeriks tubli töö eest või millega olete premeerinud?
Äkki mulle meeldib sama asi. 😀


image

shein4

SHEINSIDE

Sheinside on viimasel ajal kole kiire. Üks pakk alles käes, juba järgmine lendab peale.

Mulle nii-nii meeldivad sellise mustriga kleidid. 😀 Nagu näha, on see mulle veel pisut kitsas, aga we’ll get there! 😀
Saab SIIT: http://www.sheinside.com/Black-Half-Sleeve-Houndstooth-Zipper-Dress-p-181735-cat-1727.html

See kampsun tundus alguses pakist välja võttes kuidagi kummalise lõikega – see on siuke nagu suur ristkülik, kuhu sa oma käed sisse pistad. 😀 Aga tegelikult olen ma seda viimasel ajal päris palju kandnud. Saab SIIT: http://www.sheinside.com/Yellow-and-Black-Draped-Front-Geommetric-Cardigan-p-180824-cat-1734.html

Selle kleidi suhtes on mul vastakad suhted – osalt näeb see välja nagu vaip ja on hästi jäigast materjalist, aga osalt on selline mõnus tagasihoidlik pikkade varrukatega kleidike. Saab siit: http://www.sheinside.com/Navy-Long-Sleeve-Slim-A-Line-Dress-p-186974-cat-1727.html

See on vastus küsimusele, milliseid riideid ma tavaliselt kodus kannan. Retuuse ja mingit kampsikut. Tore ja lihtne elevandipildiga kampsik on pärit siit: http://www.sheinside.com/Beige-Long-Sleeve-Elephants-Print-Knit-Sweater-p-182492-cat-1734.html


image

police

No tere-tere kõik see Merje pere!

Lisame vürtsi ka siia blogi halli argipäeva? Muidu on pidevalt juttu loom bandsidest, toodetest, kaalukaotusest ja muudest argipäeva probleemidest. Ma ei tea kas Mannu nüüd saab kurjaks või mitte aga ta ongi nummarim kui ta on kuri, selline pisike pissed off preili – pilt vaimusilmis, lahe! Enivei:


Kes meist siis poleks väiksena pätti ja võmmi mänginud? Alati taheti ikka pätt olla – see vaba hing, kes kihutab oma kahel väiksel jalal kuhu tahab ning mõnitab võmme kuni vitaalsust jagub. Kuldsed ajad.
Päriselus see nii lahe pole, et pistad vahepeal eest ära sõitvast autost pea aknast välja ja möirgad veel nende poole paar krõbedat roppust: „Fuck you, kitsed!“ Järgmine päev istuksid arvatavasti jaoskonnas või kartsas ja valaksid krokodilli pisaraid. Reaalsuses on su adrenaliin laes – no ikka täitsa pees kui laes – oleneb kui suur sitt sind ees ootab vahele jäädes, eks erinevaid variante suudad oma peas läbi mängida miljon korda sekundi jooksul kui sul sireenid taga ja sa mängid roolis Vin Dieslelit. Juhuslikult ka on auto seaduse silmis sama hästi kui ärandatud, kindlustamata,tehnilise ülevaatuseta ja kurat, popsu ka sama palju kui üks Eesti maakond päevaga ära tõmbab. Hardcore Diesel. Sour Diesel? (Kokkusattumus)
Minul vähemalt oli nii esimene, kuid mitte viimane kord:
Õhtu, kell on üksteist ja kuupäev on suve keskpunktile lähenemas. Üle keskmise võimas Saksa mootor nurrub pedaali surudes, liiklus on hõre maanteel kus sõidad ja väljas on mõnus suve hilisõhtune ilm. Kujutad end ette kuskil filmis oleva Ameerika kõrbes sõitva noorukina kuna ühtegi hinge ei ole  pikemat aega teel märganud, oled täiesti vaba muredest, tümakaks valid Tupac – Picture Me Rolling. Idüll, life is good! Teele jookseb jänes.. manööverdad väikese jõnksu, et vaesekest mitte alla ajada. „Mõnele pole elu kallis,“ muheled omaette.  Jätkad teed, sama kepp jälle, rebane lidub tuhatnelja üle tee – seekord kõvem jõnks vastassuunda. Sinine valgus kauguses. Mida perset, kellegi majast ei paista ükski valgus nii. Liigub, torkab pähe, et see on politsei. Oled rahulik paar millisekundit loomu poolest, alati on sul varrukast vabandus võtta ning end jamadest välja rääkida. Järsku käib peas plõks, vaimusilmis jooksevad paragrahvid mida oled riigi teatajast hoolsalt lugenud ning just nimelt hetkel rikud. Midagi on viga: muusika jäi vait, jalg tõusis seaduse ees instinktiivselt pedaalilt ning avastad end mõtlemas kiiremini kui kunagi varem. Süda jätab paar lööki vahele ja siis hakkab nurruma sama kähku kui see Saksa mootor, mis järgib su südame tempot millegipärast. Sa vahetasid käigu alla, vajutasid pedaali põhja ja lasid mootoril nüüd möirata. See lõi adrenaliini veel rohkem lakke. Raske seaduse rikkumine, süda on vajunud saapasäärde. Seaduserikkumise süütus went out the window, no turning back; enda süütuse kaotamine pubekaeas polnud ka nii emotsioonirikas. Kiirus 200, ei liiga vähe, 220, vähe, 240 .. kus need võmmid jäävad? Teeservadel laiuv mets peegeldab pimedusest sinist ja punast, mis aina vähemmärgatvaks jääb. Adrenaliini laine keres tõmbab noodivõrra alla, ratsionaalsus tuleb tagasi vaikselt. Mis edasi? Mis siis kui teine patrull vastu saadetakse või kopter või siilid või hakatakse tulistama? Ah mida perset, see ei ole USA action film. Pääseda on vaja, tuleb kuskile kõrvalisele teele tõmmata ja sihtpunktini jõuda. Pead vasakpöörde tegema, kiirus on meeletu ja pidurdad pikalt enne üheksakümne kraadist kurvi. Ei piisa, harjusid liialt suure kiirusega ära, auto on alajuhitavuses ja suundub teelt välja. Instinkt, adrenaliin, üks sajandik – käik alla, gaas põhja. Vin fucking Diesel. Homerun!

Tark õpib oma vigadest ja ei korda oma vigu; ma olin aga õpihimuline, teen kuni asi selge. Fast & Furious 1. osa lõpp.
Lugu võib olla fiktsioon või ka mitte, lugeja otsustagu. 
– Metamorfoos


image

trenn

Nuh jälle pekine vä

Seda küsimust on mulle palju esitatud. Poleks arvanud, et kedagi mu pekid huvitavad, aga nähtavasti huvitavad väga!
Tegelikult ma tegin väikse pausi. Mõnikord peab rihma lõdvaks laskma, teate. Esimese laksuga tuli mul 600 grammi juurde, aga sain neil sabast kinni ja viimased nädalad on püsinud kaal sama, mis ennegi.
Kuna on palju ka küsitud, kas ICONFITi abil kaotatud kilod tulevad kolinal tagasi, siis nüüd oskan vastata, et ei tule, kui ikka natuke jälgid, mida suhu pistad.

Nüüd aga on minu puhkused puhatud ja hakkasin esmaspäeval jälle suure hooga pihta!
Ma olen seni teinud trenni rohkem kodus, sest kuna ma olen siiski pisut raskem kui ma enne olin ja ma ennegi ei olnud eriti sportlik, siis ma polnud eriti vaimustunud spordiklubist, kus kõik avalikult näevad, milline koba ma olen.

Korjasin oma kompsud kaasa ja läksin Bosusse. See on selline trenn, kus mingi pooliku palli peal põhimõtteliselt hüpatakse ja tehakse mingeid samme. Tundub lihtne, eks.
Mingi kümme minutit trenni ja ma piidlesin juba kella ja vandusin, et kui ma peaks oma elus veel paksuks minema, löön ennast näkku.
Ma võin nagu sammuda küll, eks, aga kui hakatakse tegema mingeid kummalisi piruette, siis mul kulub pool aega sellele, et ma üritan sammukombinatsioone meelde jätta. Ma ei tea, mis värk mul on, aga ma ei suuda kunagi samme meelde jätta.
Ja sellise kiirusega, et vähemalt kolm korda ma oleksin seal jala ära väänanud ja kõhuli maha pannud. See tundus kuidagi väga ohtlik – ei taha mingi lahtise jalaluumurruga koju roomata.

No nagu ikka, siis kõik inimesed minu ümber olid täiesti kuivad ja mina läbimärg. Ma ei tea, mis värk mul sellise higistamisega on, aga igas jumala trennis mul voolab higi silma ja kõrva. Võibolla sellest, et mul on veel viis kilo kaotada ja need viis lisakilo teevad trenni viis kilo raskemaks.

Tahaks hullult jõusaali minna, aga ma ei oska seal midagi teha 🙁 Ma kardan, et need masinad söövad mu ära.

image