Arhiiv kuude lõikes: september 2014

HALLOWEEN-2Bbanner-1-

LOOS: Võida $100 Sheinside’i krediiti!

Loos läbi, võitja dianaasee@gmail.com

Sheinside tähistab tulevat halloweeni sellega, et kingib ühele mu lugejale tervelt sada doltsi šoppamiskrediidi ja üllatuskotikese!

Et võita, on tarvis

1) Sheinside’i regada (seda saab teha siin: http://www.sheinside.com/login_register.php
2) Laikida Sheinside’i Facebooki lehekest (http://www.facebook.com/Sheinside)
3) Jäta siia alla kommentaar oma e-mailiga, millega regasid Sheinside’i lehel.
4) Ühe lisapunkti saad, kui jagad SEDA kuulutust, kus kassipoeg kodu otsib! (Pole kohustuslik, kuid suurendab võiduvõimalusi :))
PS. Kui Mustangi pilti jagad, kirjuta see oma e-maili juurde, et jagasid, siis mul lihtsam järge pidada.

HEAD LOOSIÕNNE! 🙂

image

icant

Mida mu mehe särgid mulle õpetanud on…

Päris ausalt pean ma siinkohal jumalat tänama, et ma ei sündinud mehena. Nimelt mina ei armasta kirjadega särke. Naistele on neid muidugi ka oluliselt vähem, sest naised ei ole imelikud nagu mehed seda on ja naiste särgid on normaalsetele kirjadega. Kui sa tahad ikka statementi teha, et sa oled SWAG, siis panedki sellise särgi selga ja asi ants. Aga iial pole ma näinud naistel seljas särki täiesti suvalise kirjaga.

Kes neid kirju sinna peale mõtleb ja mida ta tarvitab? Ma tahan ka seda proovida.
Lihtsalt mingi suvaline vend paneb täiesti suvalisi sõnu ja numbreid, mis ei tähenda mitte midagi.

Tuhlasin natuke peika riidekapis, et mõnd head näidet tuua ja kohe tuli üks tumepruun särk kirjadega

Aeropostale
-87-
SO. CAL
FINALS

Kas keegi palun oskaks mulle öelda, mida see üldse tähendab?!

Siis veel üks tumepruun särk kirjaga


                                                            AMERICAN
                                                                    1778
                                                             ATHLETICS

Ma ei teadnudki, et mu peika 1778. aastal Ameerikas atleet oli! Kae nalja, mis kõik teada saab.

                                                   FLAVOUR PREMIUM BRAND
                                                         We’ll never be Conformists
                                                                  QueensLand
                                                              Everyone can Win
                                                                   Brisbane
                                                     IT’S SIMPLY A LEGEND
                                               ALWAYS THE BEST QUALITY

                                              
                                                                MICHIGAN STATE
                                                           PROTECT THIS HOUSE

Kui ma nüüd õigesti aru sain, siis peika usaldab täielikult Michigani osariiki, et see meie maja kaitseks. Nüüd võin rahus magada, sest kui öösel murdvargad tulevad, lendab kohe Michiganist üks vend neile kannaga selga ja viskab välja.

image

kleit2

Sheinside

Sain vahepeal Sheinside’ist väikse pakikese ja seekord võin ikka rahule jääda – ei ühtegi tissihävitavat kleiti enam, kõik on korraliku kvaliteediga ja ilusad asjad.
Probleem on ainult selles, et kingitusi mulle saada meeldib, aga nendega pildile jääda mitte niiväga.

Kuna ma jäin just küsimustelaviini alla, et ma olen hirmus paksuks läinud, siis jah, ma olen kõvasti juurde võtnud. Jah, sellel on põhjus. Ei, ma ei aruta seda põhjust. Ei, ma ei ole rase. Muret tunda pole põhjust, Marek Kalmus aitab mu kiluks tagasi.

Sellised jakid on mulle alati meeldinud, ent olen alati värvilisi ostnud, musta pole aga ühtegi. Jällegi väga heast sellisest tugevast materjalist ja sobib pea kõigele peale visata

Saab siit: http://www.sheinside.com/Black-Hip-length-Ponte-Blazer-with-Rolled-Sleeves-Suit-p-91311-cat-1739.html

See kleit on mu lemmik, ent kuna see mulle liiga kitsas on, jääb kappi paremaid aegu ootama
Saab siit: http://www.sheinside.com/Red-Long-Sleeve-Tribal-Pattern-Straight-Dress-p-147214-cat-1727.html

Aga et ma ainus poleks, kes tasuta riideid saab, ootab varsti ühte lugejat ka ees üks tore üllatus.

image

S-C3-BCnnip-C3-A4ev-2B115

Niggaz in Paris

Armas Stella kirjutas mulle hiljuti, et tahab mulle sünnaks oma Stellaarium Boxi kinkida ja selleks on tarvis ära täita küsimustik, millist kosmeetikat kasutad ja mida sa endale sooviksid. Ma mõtlesin pingsalt oma kümme minutit ja suutsin välja mõelda vaid kaks asja, mida ma sooviksin.
Stella imestas, et ta pole iial näinud naist, kellel nii vähe soove oleks!
Pärast hakkasin mõtlema, et tõepoolest – mul pole ÜLEÜLDSE unistusi. Kui ma mingit asja tahan, siis ma lihtsalt ostan selle või kui tegu on liiga kalli asjaga, matan mõtte eos maha. Näiteks ma ei leia, et mul praegu oleks erilist mõtet unistada mereäärsest hiiglaslikust majast.

Niisiis mõtlesin ma hoolega välja, mida ma tahaksin – ma tahan minna reisile. Kuna mul raha ei ole, kleepisin vanale hapukurgi purgile suure kirja “REIS” ja panin sinna kogu oma maise vara sisse, et olla valmis, juhuks kui mõni hea pakkumine peaks mulle pähe potsatama.

Ei möödunud PAARI TUNDIGI, kui keegi jagas Facebookis, et näe – 50 euriga saab Riiast Pariisi ja tagasi. Kuna november ei ole Pariisis turismihooaeg, on majutus samuti naeruväärselt odavate hindadega – sellise tavalise keskmise toakese saab neljaks ööks 160-300 euriga.
Novembris on ehk pisut jahe, ent paaritunnised järjekorrad, mis tavaliselt muuseumite ja Eiffeli torni juures ootavad, on pea olematud ning novembri lõpus kaunistatakse juba linn jõulutuledega ja KUI MÕNUS oleks istuda jaheda ilmaga mõnusas jõuluses Pariisi kohvikus?!

Enne broneerimist kiikasin veel netti, et uurida natuke selle lennufirma kohta ja mida ma näen – just TÄNA ja HOMME kui broneerid läbi nende mobiiliäppi saad veel 20% hinnast alla!

Nüüd on ainus jama selles, et ma ei teagi, millest nüüd unistama hakata, sest unistused on selleks korraks jälle otsas.
Ahjaa, ühest kenast rollerist võib unistada! Järgmisel suvel kiman kindlasti sellistega mööda tänavaid ringi

 Millest teie unistate? Kui kiiresti teie unistused täituvad?

image

Phoebe_stop_the_madness

Katsuge olla

Kes ei teaks väikse Emily kurba saatust? Minagi lugesin sellest ja siiralt soovin, et tüdruk saaks terveks. Täna hakkasin pikemalt asja uurima ja sattusin Emily Facebooki gruppi. Ja püha müristus, mis seal toimub!
Jah, arusaadav, et tahetakse oma head soovid teele panna, teada, kuidas lapsel läheb ja muud. Aga seal on lihtsalt kamp hulle, kes üritavad meeleheitlikult välja uurida aadressi, kuhu mingit sitta saata.
MILLEKS OMETI?! Laps on haiglas väga raskes seisundis, talle pole tarvis palatitäit sitta, kuradi heeliumõhupalle ja karvaseid elevante. Siis veel mingid rahakogumised – no andke andeks, milleks?! Kui inimesed hätta jäävad või mingeid ravikulusid on tarvis maksta, küllap siis küsitakse annetusi. Tundub kuidagi totter: “Näe, su laps on haiglas, võta viis euri.”

Kõige tipuks veel lapse isa ütles, et ta soovib privaatsust ning et see grupp kustutataks ja talle ei meeldi, et tema nõusolekuta jagatakse tema lapse pilte. Ja mida talle vastati? “No ära nüüd jorise, me tahame ainult aidata…”

Mina süütan väiksele Emilyle küünla ning soovin, et ta saaks terveks. Soovitan teil sama teha. Jätke inimesed rahule, isa tahab keskenduda oma lapsele, mitte vastata miljonitele kirjadele ja küsimustele ning lugeda, kuidas tervet tema elu Facebookis lahatakse.

Hakkasin natuke uurima, millised karistused sellise teo eest ees ootavad ja need on naeruväärsed. Sellised tõprad tuleks alatiseks linnatänavatelt ära koristada.

Näiteks Eve ja Meelis Sorts, kes lapsendasid poisi ning Eve 2aastase lapse surnuks peksis. Pärast leidis politsei nende kodunt vägivaldse pornoga videod ja kuidas mees oli filminud, kuidas naine last peksab, peale selle ka video tapmisest pärast mida nad seksinud olid.
Ja palju sellise vägiteo eest karistust saab? 8 aastat.
Nüüdseks on naine ilmselt nime vahetanud ning radarilt kadunud.

1996. aastal Tatjana Shalashova andis oma pojale üledoosi tablette, viis laiba metsa ja pani põlema. Karistus? 8 aastat.

Saaremaal sünnitas nelja lapse ema kodus lapse, mähkis seelikusse ja pistis voodi alla. Õhtul mattis kuuri alla. Laps suri verekaotusse, sest ema ei sidunud nabanööri.
Karistus? ÜKS aasta vangistust.

2001. aastal läks ühekuuse väikse poisi ema küla peale hapukapsaid laenama, jättis beebi isa, Vjatšeslav Kirsimäe, hoolde. Laps hakkas karjuma ja isa lõi ta rusikaga surnuks. 
Karistus – 12 aastat.

Viie lapse ema näljutas oma 4kuuse lapse surnuks. Lähedased ja perearst mainisid küll, et laps on alakaaluline, aga nähtavasti kedagi ei huvitanud piisavalt. Ema sai 2 aastat ja neli kuud vanglakaristust.

Väike näide, kui “kiiresti” meil süsteem töötab – http://epl.delfi.ee/news/melu/kes-peksis-imikut-kuuekuune-poiss-on-peksmise-ja-piinamise-tottu-mitu-korda-haiglas-olnud-kuid-keegi-ei-vota-lapse-heaolu-eest-vastutust-ee?id=50852993
Ajus mitu verevalumit, arst “noomib” ema. Naaber kuuleb imiku peksmist, kutsub politsei, nemad ei tee sittagi. Jumal tänatud, et laps ära võeti, enne kui midagi hullemat juhtus.

Ema uputas vastsündinud imiku vetsupotti, sest ei “vajanud teda.”
Karistus kuni neli aastat.

1999. aastal tappis Rainar Roos oma paariaastase poja ning elukaaslase. Naist pussitas noaga 24 korda. Karistus – ELUAEGNE.

Oktoobrikuus tühermaale hüljanud lapse hooldajad said tingimisi.

image

S-C3-BCnnip-C3-A4ev-2B042

SÜNNA

Jõudsin just Laulasmaa spaast tagasi, olen mõnusalt puhanud ja valmis oma 24. eluaastat alustama!

Kui veel pisut peost rääkida, siis mul vedas ja Špunka õllepood kinkis mulle terve kastitäie igasuguuuuuseid erinevaid käsitööõllesid. Seal oli Õllenauti ja Lehe õlut ja Raba õlut ja Pöide õlut ja mingit eriti lahedat kohvimaitselist õlut ja naisteõlut. Silme ees läks kirjuks! Aga kõik sai järele proovitud. Minu isiklik lemmik oli Lehe “Väike India”, mis on lahja, aga eriti mõnusa värske maitsega õlu.
Ainuke mure on, et nad rikkusid mu maitsemeeled nõnda ära, et ma ei tahagi enam Sakust ega muust sellisest kuuldagi!

Siis tõi veel Lehe pruulikoda mulle otse ukse ette kasti oma uut “Tujukat tuukanit”. Lehe pruulikoda juhivad peale selle, et nad head õlut toodavad, kaks imetabast ja toredat inimest. Ja pudelid on väga isikupärased, laheda disaini ja südamega tehtud.

Siis juhtus ka selline kaunis asi, et ka Mokai varustas mind kasti leedriõie ja kofeiiniga siidriga. Ma pole küll päris kindel, palju see maksab, aga väideti, et hea on kurim, aga kallivõitu. Igal juhul mina ostaks veel!

Ja mu vana sõber Cosemosepiibud varustas mind uhiuute Ice Rokz aurukividega, mille suits oli hullult tihe, oli lihtne käima tõmmata ja kui tavaliselt vesipiip kaua ei püsi, kui seda ei tõmba, siis see läks kohe uuesti käima. Peale selle veel see mõnus mustikalõhn!

Aitäh kõigile ja suur pai!


image

i-have-no-idea-what-im-doing-dog

African Kitchen

Nagu ma ennist mainisin, pidasin eile oma sünnapralle African Kitchenis ära. Käisin ruume vaatamas ja meili teel broneerisin sauna ja toidud. Sain vastu meili, et peaksin ettemaksu neile sinna ära maksma mõned päevad enne pidu. Läksin siis ükspäev sinna sööma ja mõtlesin, et maksan suurema osa rahast ära, mis mul kaasas on.
Selgitasin kenasti ära ja tüdruk kassa taga ei saanud mitte midagi aru. Nagu oleks esimest korda kuulnud! Seisid seal kolmekesi ja ei saanud mitte muhvigi aru.
“Tulge homme hommikul, siis on juhataja siin!”
Rääkisin veel vene keeles, sest kui ma oleks talle eesti keeles rääkinud, et tahan ettemaksu ära maksta, oleks tal vist silmas veresoon plahvatanud suurest paanikast ja segadusest.

Ma ei viitsi ju ometi iga päev linna sõita, et ettemaks ära maksta, kui ma juba nagunii seal olen.
Helistas paanikas juhatajale, et kuidas sellist asja ometi teha, et kahju hakkas vaadata inimest.
Lõpuks sain kuidagi siiski makstud.

Jõudis kätte peopäev, lähme kohale.
Näidati kätte, kust muusika käib, panin telefoni taha, aga ei mingit muusikat ei tule.
Kutsusin teenindajad, et nad mind aitaks. Pärast seda, kui nad olid segaduses ringi vahtinud ja kuskil ära käinud, selgus, et muusika ei töötagi. “Enne nagu töötas ja nüüd ei tööta, mina ei tea midagi, sry.” Kehitas õlgu ja lahkus.

No tere tali – inimene rendib kalli hinna eest ruumid ja peab seal vaikuses istuma. Normaalne koht oleks mingi tehniku kutsunud või hinnast kõvasti alla võtnud, aga ei.
Õnneks poisid oskasid seal midagi möllata ja said muusikasüsteemi korda. Oli mingi nupp lihtsalt väljas olnud 😀

Toidud olin tellinud täpselt kaheksaks, aga nemad polnud vist arvestanud sellega, et ma üleüldse midagi tellinud olin, sest ees ootas mind seesama segaduses pilk. Õnneks saime selle eest pool tundi kauem olla, et toitu ootama pidime.
Eelroad toodi üldse taldrikuteta – no kuhu sa tõstad endale salatit, kui sul taldrikut ei ole?!

Kõige tipp oli muidugi see, et sauna eesruumis nagis oli kondoom rippuma pandud… 😀

Ühesõnaga ei oskagi seisukohta võtta, kas soovitan või mitte. Koht on iseenesest äge ja söögid on täiega head, aga peab kõvasti pingutama, et teenindajatel mitte juhtmete peal seista.

image

Sünnipäev on raske!

Ma olen vist terve see kuu ainult mõelnud oma sünnipäevale. Kord oli vaja leida koht, kord veel igast jama. Koha leidsin tänu ühele lugeja soovitusele, nimelt pean sünnipäeva African Kitchenis.
Käisin kaemas, täitsa kena ruumike, saab istuda, süüa ja juua ja saunas ka veel käia. Mina saunas käia ei armasta, teised jällegi armastavad. Või nutavad ja lähevad!!

Söögid sai õnneks kohapealt tellida. Minul pole aimugi, palju ühed inimesed süüa võivad, nii et lasin koostada menüü ja päris hea sai. Kõik tuleb taimetoit ja valik oli päris suur!
Olen mõned korrad seal söömas ka käinud, päris hea teine.

Eelmisel kuul ma mõtlesin, et selle kuu kulutused liiga suureks ei läheks, võiks ju alkoholi ära osta. Eks ma siis ostsin oma lemmikust veinipoest terve hunniku head veini, aga noh, see oli hea vein ja vahepeal oli mitu head üritust ja käisid külalised, nii et mis seal salata – kõik mu varud said joodud 😀

Siis ma mõtlesin, et oot-oot, ma olen ju blogija! Ma võin free stuffi küsida!! 😀

Muidugi ma ei arvestanud faktiga, et meilide saatmise ja läbirääkimiste peale kulub nii palju aega, et lihtsam oleks töötada ja alkoholiraha teenida 😀

Aga minu sünna sponsorid on niisiis: Mokai, Vitamin Well, Lehe pruulikoda ja Cosmosepiibud

Nüüd on aga probleem! 😀 Ma olen nii keskendunud söökide ja jookide ja koha peale, et ma pole üldse mõelnud kostüümi peale! Nimelt suure suuga käskisin kõigil Aafrika stiilipeole tulla, aga ise pole veel isegi mõelda jõudnud, mida teha. Mida te selga paneks?!

Ja muusika!! Mis mussi ühel Aafrika peol laskma peaks?

image

tumblr_lvt1jt0tMw1qcsp5b

Miks mult alati varastatakse?!

Just sain kaamera tagasi, kui tuleb täna Carmen jutuga, et ta enne ei julgenud öelda, aga tegelt mu venna sõbrad varastasid tal augustikuus tahvelarvuti ära.
Olevat nemad kolmekesi istunud (vend, Kevin ja Edgar), Carmen oli magama läinud ja tahvelarvuti endale voodi kõrvale pannud. Hommikul oli läind mis läind.

Helistasin kohe vennale, et mis see nüüd siis olgu ja tuli välja, et jah, olid poisid tõesti rotti pannud. Aga KES täpsemalt – ei tea.
Kevin ütleb, et Edgar võttis ja Edgar ütleb, et Kevin võttis.

Vend arvab, et Kevin võttis, too on selline meeldiv tegelinski, et hiljuti lasi kelleltki 6000eurise motika rotti ja andis mu venna nime politseile, nii et politsei hommikul sadas sisse ja terve korteri pahupidi pööras ja venna ära viis.

Niisiis – mida teha? Politseis käimisest olen ma juba suht aru saanud, et kui sa oma silmaga ei näe, kuidas keegi võtab, ei maksa su sõna suurt midagi. Varas lihtsalt ütleb, et tema ei võtnud ja ongi kõik.
Panna pildid-nimed üles? Aga võibolla üks neist ei olegi süüdi ja siis on ka täbar olukord, kui oled süütu ja su pilt internetis keerleb.

Tahaks need tüübid lihtsalt ÄRA KÄGISTADA. Ja see Kevin veel pidevalt tolgendas mu venna juures, enam nad ei suhtle, aga heast südamest tegin neile veel süüa ja lubasin ööseks jääda, kui ema ta välja viskas.

Kui karmaseadusi uskuda, ma olin vist kunagi mingi ilge rott, et nüüd minult pidevalt varastatakse. Millal see õud ometi läbi saab?!


image

Koolijüts raporteerib

Nonii-nonii! Nädalavahetus möödus kenasti ja sai esimesed koolitükid pähe õpitud!

Ei tegelikult ma käisin reedel sõbra sünnipäeval Raplas ja tundus olevat eriti arukas otsus pärast seda veel kella kolme-neljani rummikokteile manustada.
Aga hommikul ometigi pidin ühes Pohmell Gibsoniga kooli minema.

Esimese asjana pidid kõik mõistagi püsti tõusma, end tutvustama ning rääkima, mis vaimsete teemadega nad tegelenud on. Ma ei suuda kohe mitte rahva ees rääkida. Esimesena vabalt, sest siis üldse ei mõtle, aga kui ma pean oma järjekorda ootama, siis ma hakkan mõtlema, mida ma ütlema peaksin.. Õudne ju!

Esimene loeng oli “Eluvibratsioon”. Mõõdeti kah, mis mu eluvibratsioon on. Päris kõrge pidavat olema teine.
Siis oli Mai-Agate Väljataga videoloeng. See mulle apsull ei meeldinud. Ma üleüldse ei armasta vaadata videosid, ma pigem kas loen või kuulan inimest, kes mu ees on. Midagi põnevat polnud kah, vana info.

Süüdistasin esialgu Pohmell Gibsonit, aga mulle kohe üldse ei meeldinud seal. Mulle ei meeldi esiteks inimeste vahel istuda, siis mu tagumik valutas ja üldse oli selline tunne, et ei taha seal olla.
Koju läksin ka suht mornilt, olin pettunud ja väsinud.

Järgmisel päeval läksin ka kooli kehva emotsiooniga, aga siis juhtus üks tore asi.
Nimelt õppisime me ruumide energeetilist puhastust ja hakkasid meie grupis ühed naised kogemusi vahetama, et jõle halb on olla siin – see ruum pole nagu üldse mõnus, koju läksid, olid hullult väsinud. Ja üks mees veel rääkis, et tal iga kord hakkab süda puperdama, kui kooliruumi astub.

No LOOMULIKULT! Ehkki võiks ju oodata, et sellisel kursusel on hea rahulik õhkkond, on seal koos ju nii palju erinevaid inimesi, kellel on igasuguseid probleeme ja muresid! Ja pealegi on need inimesed nii avatud meeltega kõik, et paratamatult mõjutame ma üksteist ja mitte tingimata positiivsel moel.

Siis mul natuke leevenes see ebamugavustunne, kui sain aru, milles asi olla võib.
“Ruumide ja esemete energeetiline puhastus” oli hullult kihvt loeng, kus ma õppisin palju asju, mida enne ei teadnud. Kuidas oma kodu hoida harmoonilise ja mõnusana.

Eile natuke praktiseerisin kah, mitte täielikult mingite pendlite ja huinjaaga, aga tegin sellise “südamega tehtud” suurpuhastuse, möllasin viirukite ja küünaldega natuke ja õhkasin terve õhtu: “Nii mõnus on kodus olla!”

Pühapäeva viimane loeng oli tšakratest, aga sinna ma enam jääda ei viitsinud, sest ma olen oma elus tšakraloenguid tšakra alla ja tšakra peale kuulanud!

image