Arhiiv kuude lõikes: august 2014

toni1

Miks mu vend varsti vangi läheb

Mäletate ju, kuidas hiljuti need kaks Viljandi põrsast mu kaamera ära varastasid venna juurest?
Kui ei mäleta, saab meenutada siit: http://merje.ee/?p=290
No ühesõnaga möödus pisut aega, kuni politsei hoopis mu vennale koju järele tuli ja ära viis. Mina sattusin muidugi paanikasse, et miks teda nagu kurjategijat ülekuulamisele viidi, kui tuli välja, et ta oli mitu kutset saanud, aga ei viitsinud lihtsalt kohale minna.

Vahepeal sain oma kaamera varastelt tagasi, aga nüüd tuli mulle jälle kutse. Läksin kohale ja uus uurija ei saanud üldse aru, mis juhtus, sest mind kuulas üle mingi vene mees, kes ei küsinud mu käest üldse asju, mida vaja oli ja kirjutas nii segaselt. Pealegi oli minu vend öelnud, et inimest, kes mulle ÜTLES, et nägi kaamerat nende käest, polnud üldse tol õhtul kohal. Miks? Jumal teab, sellel poisil on kogu aeg politseiga pahandused ja ju vend tahtis teda kaitsta. Ja vend oli üldse minu käest kuulnud, et kaamera on varastatud ja tema ei tea sellest üldse midagi.
Probleem on aga selles, et kui tema seda sõpra “ei olnud kohal”, siis keegi ei näinud ja ei saa süüdistada neid inimesi varguses.
Kaamera saatsid nad mulle tagasi ka mingi tüdruku kaudu, kes ütles, et tema ei tea, kuidas see kaamera üldse tema kotti sattus.

Siis ma mõtlesin, et hea küll, kui mu vend nii loll on, et politseile valetab ja selle eest karistatakse kuni 3 aastase vangistusega, võtan siis üldse kaebuse tagasi. Aga seda teha ei saanud.
Nüüd läheb õe peika tunnistama, kes ka seal oli ja kui mu venna sõber Kevin ikkagi seal oli ja vargust pealt nägi, on mu vend politseile valetanud. Niisiis – mingid võõrad poisid varastasid mu kaamera ja karistada saab mu vend, sest ta on nii loll.

Küsimuse peale, et kas talle vangi seepi ka saata, kehitas lihtsalt õlgu, et mis nad talle ikka teevad ja vaatas telekat edasi.

Ma võin saja euro peale kihla vedada, et paari aasta pärast on mu vend kindlalt vanglas. Ta läheb sügisel sõjaväkke ja ma olen kindlamast kindlam, et ta lihtsalt ei viitsi sinna kohale minna ja vaatab süütute silmadega otsa nagu ikka ja ütleb, et laama sõi ta sõjaväekutse ära.

image

IMG_3987

Sheinside!

Tegelt sain juba ammu kleidid kätte, aga mitte pole viitsinud pilte teha.
Arangur saatis mulle siin vahepeal juuksevärve, millest pidin sellise punakaspruuni kokku möksima, aga siis mul tekkis mõte, et huvitav, milline ma punaste juustega välja näeksin 😀

See Sheinside kleit on ilus küll, aga kindlasti ei ole inimesele, keda on õnnistatud tisside või pika kasvuga. Minule pikkuselt sobib, aga ma olen ainult 158 sentimeetrit pikk kah…

Ehkki need vist olid samas suuruses, siis see kleit istub palju-palju paremini. Ehkki jälle… kui sul varem tissid olid, siis selles kleidis neid kindlasti ei ole.
Aga SEE kleit mulle väga meeldib, kandsin seda suve jooksul täitsa miljon korda ja nahkjakiga istub ka kenasti.

image

jooks

Sport on õudne

Kui muidu tavaliselt enne suve viskavad naised sõõrikud nurka ja panevad saunabeltid vööle, siis praegu tundub, et kõik just sügise saabudes tahavad end vormi saada. No minu suvi möödus hõlstide all, sest ütlen ausalt – ma olen natsa juurde võtnud.

Kui ma oleks paksmagu, kes päevad läbi komme õgiks, lõpetaks ma kommide õgimise ära. Kui ma liha sööks, sööksin kenasti kana-kala ja salatit. Aga siin tulebki ette probleem – ma nimelt söön väga tervislikult. Ma iial ei söö valgest jahust makarone, magusat ma üldse ei armasta ja saia ei võta suusissegi, toitu valmistan oliiviõliga.
Milline üldse peaks välja nägema ühe taimetoitlase dieettoit?! Ma söön nagunii päevad läbi juurvilju!

Niisiis on ainus variant teha trenni. Spordiklubisse ma ei viitsi eriti minna, sest see on hull ettevõtmine – oota bussi, sõida bussiga, kõnni, vaheta riided, tee selfie, mine trenni, pese, pane riidesse, mine poolmärjana välja, oota jälle viis aastat bussi oma uppunud roti näoga ja kõnni koju. See võtab terve igaviku!
Seega otsustasin jooksma minna hoopis! Selleks ettevalmistumine ei võta viite aastat ja seda võib teha ükskõik kus.

Kui ma kunagi vabalt sörkisin tunnikese nagu noor kits, siis nüüd tunnen juba kümne minuti pealt, et mu elu jookseb mul silme eest läbi.
Kui zombied meid kõiki taga ajama hakkaksid, siis minust jookseks nad vabalt mööda. Selles mõttes mina ohus ei ole, sest anonüümsed kommentaatorid teavad rääkida, et mul ei ole nagunii ajusid, mida süüa.

Ma täna tegin enda arvates üsna tervisliku valiku väljas süües – baklažaan tomatikastmes, aga kes oleks võinud arvata, et see oli hoopis baklažaan odavas õlis. Kuna ma aga selline kooner olen, et ei taha toitu raisku lasta, sest vanaisa kinnitas mulle alati, et Aafrikas neegrid nälgivad, siis sõin selle ikka ära. Selle pärast mul on nüüd süümepiinad ja pean keset ööd ühe ringi ikka ära jooksma. Loodan, et ma kuskil süstlaga kanda ei saa!


image

facepalm

Vanainimesed…

Me elame üürikoteris, mis on maast-laeni omaniku asju täis, aga kobiseda ka väga ei julge, sest noh – 60 euri on üür 😀
Omanik ise elab välismaal ja suhtleme rohkem tema vanematega. Vahepeal käis omanik siin kaemas, mida võiks kaasa võtta ja me ka mainisime, et võiks mõned asjad välja visata ja uued ju osta… Siin on reaalselt NII PALJU MÖÖBLIT.
Ma olen selline inimene, et mulle meeldib elada niimoodi, et ruum on võimalikult tühi. Elutuppa sobib minupoolest üldse diivan, diivanilaud, arvutilaud ja üks riiul raamatute ja muu sellise jaoks. Aga meil on konkreetselt elutuba täis topitud nii palju mööblit kui võimalik.
Omanik oli muidugi nõus, sest tema siia tagasi kolida ei taha ja see mööbel on juba nõukaajast. Aga muidugi ei saa väärt kraami välja visata – omaniku vanemad viivad need hoopis suvilasse. Üks tugitool on lausa nii inetu, et ma viskan sinna teki peale, et see välja ei paistaks.

Kas kõik vanainimesed on sellised, kes koguvad mööblit ja midagi välja visata ei taha? Mu vanaisa oli ausalt TÄPSELT samasugune. Kui ma väike olin, olid meil kenasti igas toas need suured jõledad veneaegsed maast-laeni kapid ja sektsioonid. Kui kooli läksin, siis mu vanaema mõtles, et võiks ju remonti teha ja uue mööbli osta minu tuppa (Ehk siis jõleda diivani. Miks inimesed panevad teismelised jagama DIIVANITELE? Ma vihkasin seda).
Mu vanavanaisa oli KATEGOORILISELT selle vastu. Jumala eest, need asjad on ju täiesti UHIUUED. Kõigest 20 aastat vanad!

Lõpuks saime ta kuidagi nõusse, et minu toas võiks siiski remonti teha, aga välja ta ei lubanud mitte midagi visata. Viis hoopis selle hiiglasliku suure kapi oma magamistuppa, nii et tal oligi konkreetselt terve tuba kappe täis…

Kuna meil olid vanad aknad, pidi praod külmade tuleku puhul alati vatti täis toppima ja kinni kleepima. Vanaema jälle nõudis, et paneme ikka plastikaknad nagu kõigil teistel. Vanavanaisa oli aga kuskilt lugenud, et läbi plastikakende ei saa hingata ja kõik, kes korteris elavad, lämbuvad une pealt ära.

Ja kui lõpuks tema umbuskliku pilgu all uued aknad pandi, oli ta surmkindel, et meid on tüssatud – me maksime ju täisraha, aga saime ainult ühed aknad 😀 (vanad aknad olid topeltaknad)

Rääkimata sellest, et KÕIK VANAD ASJAD viidi suvilasse. Absoluutselt kõik. Mu suvilas on kollektsioon telekaid ajast, kui ma väike olin – nii kui uus osteti, viidi vana suvilasse. Ja kõik need jõledad diivanid, millel ma pidin nooruspõlves magama. Isegi mingi Windows 93, kus enne saabub surm kui hiir viis sentimeetrit liigub.

image

Untitled

Thanks, Obama!

See on minu arvates nii veider, kui suurejooneliselt president saabub. Näiteks Venemaa ja USA esindajad pidasid Soome saartel niimoodi läbirääkimisi, et keegi ei teadnudki.
Ma arvan, et kui keegi tahaks presidenti mõrvata, siis see, et see on nii obvious, kus ta on, aitaks sellele kõvasti kaasa. Kui ma oleks president, rendiks ma endale mõne toonklaasidega roostetanud Golfi, autojuhiks Vassili ja keegi ei teeks teist nägu ka, kui ma mööda sõidaks.

Wow, such “Secret” Service... keegi ei oska aimatagi 😀

Hea, et ma seal kuskil läheduses ei ela. Päris kõhe oleks hommikul laua taga putru süüa, kui mingi snaiper aknast sisse vahib.
Kuna kontorisse ka ligi ei pääse, pean ma töö ette tegema, et teil oleks mida telkust vaadata, kui snaiprid aknast sisse passivad


image

arvuti

Miks te ei vasta mu meilidele?!

Ma pole suurem asi telefoni kasutaja. Mulle ei meeldi, kui mulle helistatakse ja ma ise ei armasta ka eriti helistada. Mina saadan muudkui meile ja eeldan, et mulle ka vastatakse. Eriti kui ma pakun nendele inimestele oma raha.
Näiteks praegu ma otsin kohta, kus sünnipäeva pidada. Saatsin kõigepealt meili jahi renti. Ei saanud vastust. Sain nädal hiljem. No seegi hea!

Siis saatsin meili ühele maaklerile, kes rendib välja mingeid ruume. Ootasin ja ootasin… siiani ei ole tulnud mitte ühtegi vastust. Maaklerid on ühed kõige ülbemad inimesed. Sa annad neile oma raha peaaegu mittemillegi eest ja nad ei võta isegi vaevaks sulle vastata. Või kui on kinni, pakkuda mõnda muud kuupäeva. Ma käisin kunagi ühe maakleriga. Ta sõitis Hummeriga ja tal oli Viimsis maja. Teate, miks? SEST TA VIITSIS MEILIDELE VASTATA!

Siis saatsin meili ühte restorani. Kas ma sain vastuse? Ei. Kas on tõesti NII RASKE kliendile vastata, kui ta su ruume rentida tahab ja raha pakub ja toitlustust ka veel tellida tahab?!

Siis ma otsisin mõnda heategevust, kuhu mu külalised võiksid nö. kingituse asemel annetada. Kirjutasin ühele, et kas oleks kuidagi võimalik selgitusse minu nimi panna, et ma pärast saaks teada, palju kokku sai. Ma ei hakka ju palume inimestel endale kontoväljavõtteid saata, see oleks kummaline. Kas mulle vastati? Ei.
Ma konkreetselt topin inimestele raha näkku ja nad ei võta vaevaks mulle vastata.

Restorani suhtes ma neelan oma uhkuse ja lähen kohale, sest see on liiga lahe koht, aga heategevusühingu kohta ma tõesti mõtlen.
Kas keegi teab mõnda ägedat projekti, kuhu võiks annetada?

image

6697

LOOS: Aita kassipoegadel kodu leida ja võida Moroccanoil juukseõli!

Seekord on mul õige magus üllatus teile – Moroccanoil on miski, mida ma olen juba ammmmuuuuu tahtnud proovida ja nüüd saab üks teist ka võita 100 ml potsiku seda imeõli!

Eesmärk on sel korral samuti üllas, seega tingimused on:

1) Laigi Moroccanoil Eesti FB lehte
2) Jaga SEDA pilti, et kassikeste koduotsimiskuulutus võimalikult paljudeni jõuaks
3) Kirjuta mulle oma e-mail, et saaksin võidu korral sinuga ühendust võtta!

Võitja selgub 1. septembril!

LINDAKE (VASAKUL) LEIDIS ENDALE KODU!
Mustang veel otsib!

Kui tüdrukud Linda Carter (vasakul) ja Mustang (paremal), minuni jõudsid, oli Linda Carter esimene, kes juba autos käpa transpordipuurist välja pistis ja tahtis mulle viis visata.
Mustangi pärast olin suisa mures, oli teine natuke pelglik ja vaatas mind pigem kaugelt.
Linda Carteril ei kulunud hetkegi, kui ma olin juba tema parim sõber ja ta iga vaba hetke minuga tahtis veeta. Mustang aga põgenes ja põgenes, kui mina teda oma suure armastusega lämmatada tahtsin!
Paari päeva pärast selgus, et Mustang on ikka tõsine juhtum stiilist “vaga vesi, sügav põhi” ja selgus, et ta on üks igavene koerusi täis kass! Kui ta pererahvaga ära harjub, on just tema kõige väsimatum mängija ja möllaja!

Mõlemad kassid on elava loomuga vahvad kompanjoonid, armastavad kaisutada, mängida ja pai saada!

image

stop

Kuidas titeisust lahti saada

24. sünnipäev paistab juba ja pean tunnistama, et eks minulgi on olnud selliseid hetki, kus ma olen mõelnud, et tahaksin suurt perekonda ja valge aiaga majakest.
Aga selle vastu on kindel vahend, kuidas jumala eest sellist hullumeelsust võimalikult kauaks edasi lükata:
1) võta kaks kassipoega
2) hoia teiste inimeste lapsi

Mu üks sõbranna sõitis nädalavahetuseks peole ja jättis oma 7aastase järglase minu juurde. Mõtlesin, et lastel ikka koos lõbusam ja kutsusin oma 9aastase õe ka külla. Ja päev enne seda pakkusin veel kahele väiksele kassipojale hoiukodu.

Algas kõik kenasti, mina tegin pisut tööd, kuni tüdrukud elutoas nukkudega mängisid ja arvutist multikaid vaatasid. Järsku tulid mulle suure rõõmuga teatama, et nad leidsid arvutist hoopis “Evil Deadi” ja vaatasid seda. Pean tunnistama, et kui ma seda vaatasin, ma ei julgenud pimedas öösel üksi vetsu minna…

Nii veereski rahulikult päev õhtusse, kui tuli kätte uneaeg ja järsku neile meenus, et õudukast mõrvarid tulevad neid raudselt tapma, kui nad üksi tuppa jäävad. Niisiis ma pidin lohutama, mõned osad Jänku-Jussi vaatama… kella kolmeni öösel. Kui lõpuks magama jäid, komberdasin tagasi voodisse ja kassid, erutatuna kogu sellest mürglist, hakkasid teineteist mööda tube taga ajama ja kaklema.

Üks kindel viis, kuidas selline pull lõpetada, on üks kass kinni püüda ja vägisi kaisus hoida. Küll siis teine ka maha rahuneb ja magama läheb. Mustang on nii tark kass, et tema peidab end ratta taha või voodi alla ja teda on võimatu kätte saada. Aga Linda Carter on pisut lollim.

Paraku ma alahindasin Linda Carterit ja ajasin teda mingi pool tundi mööda korterit taga, endal juba võhm väljas.

Nii kui olin voodis silmad sulenud ja hakkasin juba nägema ilusaid unenägusid tühjast valgest ruumist, kus pole ühtegi last ega kassi, ilmus ukse taha Keneli, kes arvas, et Jänku-Jussist ei piisanud ja on väga suur tõenäosus, et mõrvarid võivad neid tapma tulla.

“No olgu, tulge siis siia…” ohkasin.
Ja nii me magasime… kuuekesi meie väikses voodis. Või noh, ma vähemalt üritasin, kuni kellegi jalg mul näos polnud või mõni kass üle mu silmnäo ei kõndinud.

Võinuks ju arvata, et kui kella nelja ajal alles magama saab, võiks järgmise päeva mõnusalt pikutada ja puhata. Aga kus sa sellega… KELL KÜMME hommikul nad ärkasid ja ilmusid iga viie minuti tagant magamistoa uksele küsimusega, millal me juba SkyParki lähme ja miks on kassil kuiv nina ja kus on pliiatsid ja kust saab paberit ja millal me juba SkyParki lähme ja mida me lõunal sööme ja mis kell saab jäätist ja kas täna saab ühe jäätise või kaks ja kas ma teen hommikul pannkooke ja millal me juba SkyParki lähme


image

bean

Mis teil arus on, Rimi?

Ma tunnen, et keegi peab lõpuks selle välja ütlema. Ma ei tea, mida teised muidugi arvavad, aga minu arvates on see AJUVABADUS.
Esimest korda sain need imelikud loomad, kui Tartus Rimis käisin. Müüja lihtsalt toppis neli pakikest koos tšekiga lauale, tegin uudishimulikult lahti ja sees olid… mingid imelikud iminappadega tillukesed loomad.

Nüüd selgus, et neid saab kaasa iga 10-eurose ostuga.
Ja mu küsimus on… MIKS.
Ma saan aru kleepsukogumisest, et kogud iga ostu pealt kleepse ja siis saad osta mingi korraliku asja odavama hinnaga. Ma sain näiteks üliägeda tekikoti. Mis mul saab tekikottide vastu olla?

Aga mida ma teen mingi väikse imeliku loomaga? Mul pole lapsi ja tõenäoliselt, kui mul oleks lapsed, siis ma ei annaks neid loomi neile, sest nad topiks need suhu ja lämbuks ära. Koju vedelema ma ka ei saa jätta, sest kassid võivad nende peale ära lämbuda. Kuhu selline asi kõlbab, et terve mu pere ära lämbuks? See on ju suisa kriminaalne.

image

Küsimused kõigile vastustele

Kui mulle miski väga meeldib, siis see on heietamine. Ja kui ma selliseid küsimusi loen, meenub mulle palju lahedaid asju, millest ma heietada tahan.

Niisiis leidsin ma Hanna blogist veel ühe küsimustiku!

1. FIRST blog you ever read? 
Tõenäoliselt Anna Elisabethi oma. Me käisime ühes klassis ja hakkasime umbes samal ajal blogima.

2. FIRST blog you ever subscribed to?
Ee, jah. Tema oma siis tõenäoliselt.

3. Do you still talk to your FIRST love? 
Siinkohal ma tahan küsida, kas keegi teab kedagi, kelle nimi on ROBI. Ta oli mu esimene armastus, aga millegipärast ma ei mäleta, kes ta on 😀 Me käisime käest kinni kogu aeg ja ta kinkis mulle sinise kivikesega kaelakee sünnipäevaks ja tal olid vist heledad juuksed. Ma olen paar korda mõelnud, et tahaks näha, mis näoga ta nüüd on, aga noh… ma ei mäleta, kes ta on 😀

4. FIRST kiss?
Ojaa, mäletan hästi. See oli ühe mu koolivennaga, kellega ma olin internetis mitu kuud käinud (me nagu päriselus ei suhelnud)
Võtsime ühel päeval julguse kokku ja otsustasime oma käimise pärismaailma ka tuua. Jalutasime raudteel ja siis musitasime korra kah.

5. FIRST alcoholic drink?
Esimest alkohoolset jooki ma ei mäleta (tõenäoliselt purk siidrit kümne peale), küll aga ma mäletan oma esimest sigaretti. Ma olin oma sõbranna juures ja me tahtsime suitsu osta, noh et proovida. Meil oli suur dilemma, kas end ära meikida ja mängida, et oleme 18 või üritada kuidagi korraliku käekirjaga kirjutada poemüüjale kirja “raskelt haigelt emalt”, kes hädasti sigarette vajab. Jah, tol ajal said lapsed kirjaga poest suitsu osta. Lõpuks me valisime kuldse kesktee ja läksime sinise lauvärvi ja miniseelikuga kirjaga “emalt” poest suitsu ostma.

6. FIRST car?
Mul pole lube. Kui mul oleks load, peaksin praegu oma peikale baari järele sõitma. Ega ma loll ei ole!

7. FIRST job? 
Mu esimesed palgaga töökohad olid vast malevas. Ma käisin nimelt igal suvel malevas. Aga püsiv töökoht oli seesama, mida ma praegugi teen.

8. FIRST pet? 
Mu esimene lemmikloom oli collie koer nimega Laada. Mu vanaisa pani talle oma auto järgi nime… Mu vanaisa väga armastas oma autot…

9. FIRST celebrity crush? 
Draco Malfoy “Harry Potterist.” Mulle ikka meeldivad pahad poisid!

10. FIRST real boyfriend? 
Ma ei oskagi niimoodi öelda, milline see tõeline poiss-sõber on. Kui võtta sellist tõsisemat käimist, siis see oli vist mu vana hea sõber Sven (tol ajal tuntud nime all Sveminem) 😀

11. Who was the FIRST person to text you today?
Mulle pole täna keegi sõnumeid saatnud. Mulle ei saada üldse keegi sõnumeid. Ja kui saadabki, jumala ma hakkangi vastama, jõle tüütu.

12. Who was your FIRST grade teacher?
Ülle… Meil oli klassis üks hull pätt poiss, kes õpetajat jalaga lõi, siis õpetaja keeldus enam kooli tulemast. Me olime selle poisi peale nii vihased, et läksime terve klassiga talle ukse taha ta peale karjuma.

13. Where was your FIRST sleepover? 
Ma ei mäletagi… ma mäletan, et ma alati valetasin kodus, et ma jään sõbranna juurde ööseks, aga ma ei mäleta, et ma seda kunagi reaalselt teinud oleks 😀

14. What was the FIRST thing you did this morning?
Mõtlesin, et see oli ikka päris naljakas unenägu, et ma nägin, et ma olen tegelikult karu ja pean end iga päev raseerima, et keegi seda teada ei saaks. Tundus nii reaalne!

15. FIRST concert you ever went to?
See oli Pet Shop Boys

16. FIRST broken bone?
Ma ei ole kunagi ühtegi luud murdnud. Kujutan ette, et see võib päris valus olla. Aga mu kunagine peigmees murdis minuga voodis olles varbaluu. 😀

17. FIRST movie you remember seeing?
“Jeepers Creepers”. Ma kohe vaatasin järele netist, mis aasta film see on, sest mu peika ütleb pidevalt, et ma ei tea ühtegi asja, mis on tehtud enne 2000. aastat. Nagu mind ei oleks enne seda eksisteerinud. Ja see on… 2001. aasta film 😀

18. FIRST sport you were involved in?
Rahvastepall. Ma reaalselt osalesin võistlustel. Nimelt mu klass otsustas, et kuna ma olen nii väike, on mind raske palliga tabada. Needless to say, me kaotasime.

19. FIRST tweet? 
Ma pole Twitteri poindist eriti aru saanud. Seal saab mingi ühe lause kirjutada? Ma olen naine, ma pole võimeline ühe lausega piirduma.


image