Arhiiv kuude lõikes: jaanuar 2014

donjon

Otsingusõnad

Ma pole ammu teiega jaganud, mis otsingusõnadega minu blogisse googlest jõutud on…

kas porno vaatamine on petmine – kujutan ette kössis meest, kes peeruvalgel salaja porri peab vaatama. Kas porno vaatamine on petmine?

merje aus köha – tänan, kallis googeldaja, et mu tervise vastu huvi tunned, minuga on kõik korras. Küll aga mul on kodus küttesüsteem katki ja täna ma läksin kööki ja nägin, et oliiviõli on tahkunud. Oliiviõli tahkub tavaliselt külmkapis. Külmkapis on umbes +4 kuni +6 kraadi. See ehk selgitab, miks mul on kodus nii külm, et all korrusel jopes peab käima.
Lisaks sellele ei ole mul sooja vett. Järsku lihtsalt juhtus nii, et kui pöörad kraani sooja vee poole, jääb vesi täiesti kinni. On kellelgi mingeid mõtteid?
Köha vastu ma muidu suitsetan paiselehte.

sõbranna vend käperdab – Käperda vastu!

miks osad leiavad kaaslase – Tead, selline see elu kord on. Osad leiavad kaaslase, teised võtavad kümme kassi.


image

wuntsinna

Wunts & Wuntsinna kingiloos!

Wunts & Wuntsinna on nii lahked, et kingivad ühele minu lugejale sõbrapäevaks suisa 30-eurose kinkekaardi!

Osalemiseks ei pea tegema muud, kui
1) Ole Wunts & Wuntsinna sõber Facebookis – klikka like SIIA
2) Ole minu blogikese sõber Facebookis – klikka like SIIA
3) Et saada üks lisahääl, jaga SEDA pilti Facebookis (aga vaata, et oleks avalikult, muidu ma ei näe!)
3) Kirjuta siia alla oma nimi ja e-mail, et saaksin sinuga võidu korral ühendust võtta!

Loosimine toimub 14. veebruaril!


image

tumblr_m3gfjpf5GW1ql5yr7o1_400

Tampoonhiired

Carmenil on juba oma pool aastat olnud komme tampoonidele hiirenäod ette joonistada ja siis nendega mängida. Ma ei tea, kas ta teeb nalja või mõtleb seda kõike surmtõsiselt.

Nimelt ükspäev võtsin ma oma uhiuue tampoonipaki, tegin lahti ja mida ma näen – kõigil hiirenäod ette joonistatud!

Täna jälle nahistab midagi vaikselt mu korvide ääres, siis tuleb pahaselt minu juurde peotäie tampoonidega: “Miks sa mu hiired JÄLLE kile sisse oled toppinud? Mis sul VIGA ON?! Kas ma pean Loomakaitse Seltsi kohale kutsuma?!”

Hüüan siis vannitoast end pärast dushi kuivatades: “Carmen, too mulle palun üks hiir!”
Ulatab mulle ukse vahelt paki: “Olgu peale, aga vaata, et sa neil jälle kõrisid läbi ei lõika!”

What have I done wrong…


image

why

Kuidas mu vend mind huiab

Mu vennal on veider komme asju kinni kleepida. Alustades inimeste passidest, lõpetades… ma ei tea.

Lühidalt – panin mina pesumasina tööle. Kui masin enam ei mühise, lähen vannituppa, üritan kaant lahti teha. Ei lähe.
Pesumasinatel on tavaliselt see värk, et pärast pesu lõppu peab natuke ootama, enne kui lahti teha saab.

Lähen panen pesurestilt kuivanud pesu kappi, proovin uuesti lahti teha. Ikka ei lähe.

Hakkan juba kangutama – äkki on kuidagi kinni kiilunud?

15 minutit kangutamist hiljem avastasin, et ta on pesumasina kaane mingi läbipaistva tugeva teibiga kinni kleepinud.


image

hiir

Ratatouille

Kui GLAVIE postitas pildi oma uuest sõbrast Niklaus da Rotist, hakkasin kohe omaette itsitama: “Haha, Ratatouille ju!”

Läksin kohe picmonkeysse meisterdama.

Ma ei tea, kui veider see skaalal ühest kümneni on, aga ma vahepeal naeran omaenda naljade peale kõht kõvetas, nii et pisarad silmas.


image

tumblr_lperppvbbK1qkxl62

Should I kill myself, or have a cup of coffee?

Mäletate, kirjutasin mõned päevad tagasi ask.fm-i Sandrist, kes on 22 ja käib 12aastase tüdrukuga?
Ja täna mida ma näen – saan sõimukirja, et va Sander paneb minu pärast oma aski kinni ja võibolla lõpetab ka oma elu.
Hmm… läksin Sandri kontole, tõesti Sander jälle ähvardab, et paneb oma konto kinni.

Möödub natuke aega, kui Sander kirjutab:
“Jah heiterid. Olge nüüd rõõmsamad, sest kohe on maailmas üks inimene vähem. Soovisite, et suicide. Siis teeme nii:)!”
ja tänas veel mind isiklikult, et ma ta sellele teele viinud olin.

Selgituse mõttes mainin, et kui pisut allapoole kerida, siis Sander ähvardas end ka tappa, kui tema tüdruk internetis mingi sõbraga kogu aeg rääkis ja inimesed kirjutasid talle: “Ei, palun ära tapa ennast!”

Ja tema tüdruk:
“Tänud. Saite mis tahtsite nii väga nüüd. Oma tegudega näitate seda selgelt välja. Kellegil pole meid vaja ju, sest Sander on pervert ja kõike, mina olen alles laps ja tatikas ja mida iganes. #Sandrigasuicide Happy now?”

Mina, õrna hingega inimene, kes on ennegi lugenud, et inimesed on end aski.fm-i pärast tapnud, mõtlesin esmalt, et what the fuck is #Sandrigasuicide ja teiseks olin sügavas mures noore tüdruku pärast ning üritasin nendega kuidagi kontakti saada – hell, kirjutasin isegi Sandri tädile.

Ja mida nemad teevad?
Tund hiljem ilmuvad mõlemad kenasti tagasi ask.fm-i kirjaga: 
Minu ja Karmeniga on kõik korras. Sest me kaks teame tõde ja see loeb. Mõelge edasi valesid ja väljamõeldisi. Mul on väike õde, kelle nimel elada!”Ja kustutas oma enesetapuähvardused.

Mis haige inimene ähvardab enesetapuga, sest keegi kirjutas temast blogisse?! Ma ei ole ka mingi õige eeskuju, aga kui keegi mind alaaenenud pasteediks nimetab, ma ei kirjuta tuhande inimese (ka oma sõprade) ees, et lähen teen nüüd eneka ega tule rõõmsalt tunni pärast tagasi, et ah ma ikka ei hakanud.

Enesetapp ei ole naljaasi. See on jube. Seda teevad inimesed, kes on viimase piirini viidud. Nende lähedased kannatavad.
Sellega ei tehta nalja. Ja ma ei taha siin gurut jälle panema hakata, aga sõnadel, mille õhku paiskad, on suur jõud.
Nagu jumal ütles: “Saagu valgus!”, mitte ei nipsutanud niisama sõrme, sest ta hängis nagunii üksinda ega oleks pidanud midagi ütlema. Vaid ÜTLES.
Ja ta ÜTLES seda, sest sõnadel ning soovidel on suur võim.

image

tumblr_lrr2hcXk411qkmpj8o1_500

Kuidas mu vend mööblit kokku paneb

Kuna ma mööblit maha müüa ei jõudnud, mõtlesin selle kaasa võtta. Palusin venda, et ta palun üks kord oma elus üritaks selle ilusti lahti võtta, ilma et see pärast pilbasteks oleks ning uues kohas kokku panna.

Jep…

Nädal hiljem võttis ta lõpuks end kätte ning pani kokku minu suure lükandustega kapi. See tähendab, et ta ärkas kell kuus õhtul, istus paar tundi Facebookis, vaatas nõutult korraks kappi ja läks telekat vaatama. Ja nii umbes viis päeva järjest. Kuni ta selle lõpuks kokku sai.

Nii… lõpuks kapp koos, saab sinna asjad sisse panna.
Ei, muidugi mitte.
Sest need kinnitused, mis seda toru hoiavad, kuhu riideid riputada saab, on kadunud.
“Mina ei tea, kuskil siin on.”
Leidsin kaks tükki, veel kaks on teadmata kadunud.

Nii, panin oma asjad sisse.
Hommikuks on kapp keskelt kokku vajunud.
Härrasmees unustas kapi alla panna need asjad, mis seda keskelt paigas hoiavad.
Kus need on? “Ma ei tea.”
Pani siis kapi alla toeks mingid puupilpad, mis ulatusid 15 sentimeetrit välja.
“Mis nüüd jääbki nii?”
“No püsib ju, mis sul veel vaja on?”
Kuidagi sai need toestused siiski kapi alla peitu.

Lõpp lähedal, vaja vaid uksed külge panna, vaatan, et viis mintsa midagi toksib seal, siis istub jälle tund aega Facebooki chatis.
“Mis nüüd siis? Pane uksed ette.”
“Ei saa. Need ei lähe.”
“Kuidas ei lähe?”
“No vaata ise, ei lähe lihtsalt, mina ei saa midagi teha.”

Vaatasin siis mina asjatundjapilguga üle, NO JOPPANTOONIO.
See pikk asi, millel lükanduksed ripuvad, oli täiesti lahti. Pole ime, et uksed küljes ei püsi, kui see ei ole kinni kruvitud.
“Ma ei tea, need augud ei ühti…”
“Miks ei ühti?! Siis on vales kohas.”
“Ei ole, mina ei tea, miks.”

Nagu ma ei tunneks OMAENDA KAPPI, kus on alati uksed ette käinud ja kõik augud ühtinud.
“See on sama hea, kui võtad toalt ukse eest, paned selle tagurpidi ette ja siis imestad, et midagi ei klapi!” kriiskasin juba, veen meelekohal lõhkemas.
Mu joogaõpetaja ütleb, et ei tohi vihaseid mõtteid mõelda. Mu joogaõpetajal ei ole ilmselt ka selline vend. Kui oleks, oleks ta hullumaja patsient, mitte joogaõpetaja.

Siis tuli välja uus asi, et ühel uksel on üks see kinnitus lihtsalt maha kistud justkui jõuga, kohe korralik tükk on küljest ära. Ehk siis seda ei ole enam, see on kadunud.
“Kus see on? Liimi see siis tagasi!”
“Ma ei tea, panin aknalaua peale…”

Nüüd ma ei teagi, mida teha. Ei saagi uksi ette.

Teine üllatus – Carmeni kapp. Täiesti tavaline lihtne väike Jyski kapp.
Lammutab selle kallal kaks päeva, lõpuks saan meeldiva uudise, et asi on koos. Kiidan ja ütlen, et väga tubli, kuni… astun Carmeni tuppa.
Nurgas seisab kapp. See ei ole tavaline kapp. See on selline kapp, et kui korra sõrmega lükkad, kukub kokku.
Ja täiesti viltu.

“Mis asi see olema peaks?”
“Ma ei tea, see ongi selline.”
“Ei, see ei ole selline. Ma ei näe seda kappi esimest korda. Tavaliselt on see sirge ja sinna saab asju sisse panna.”

Vaatasin jälle oma asjatundjapilguga üle – NO JOPPANTOONIO VOL 2. Ta on kapi TAGURPIDI kokku pannud. Uksed on kuidagi surutud selle tagumise osa peale, mis ulatub ette ja täiesti ära väänatud, kui neid on üritatud sinna peale pressida.

Ehk siis ta nägi küll, et on kogemata tagumise osa hoopis ette pannud, aga ei viitsinud jälle vahetama hakata ja surus sinna uksed peale – good enough noh.


image

donttellme

Mis imeloom on blogija?

Mina olen blogi pidanud juba ajast, kui olin 15, seega võib kindlalt öelda, et ma ei tee seda laikide pärast. Alguses päevikuna, aga lõpuks tuli ka mõni lugeja ja nii see lumepall veerema läks, kuni inimesed tulevad mulle ütlema, milline minu blogi PEAKS olema.

Aga kes on blogija ja miks me kirjutame?
Blogija on sisuliselt meelelahutaja. Me laotame teie ette oma elu ja teie nõuate tsirkust ja leiba. “Tee nii, kirjuta tollest, ära kirjuta teisest, miks sa ei kirjuta?!, sa olid enne nii normaalne! jooga on nõme, kirjuta parem huulepulkadest!”

Kõige enam häirib inimesi, kui blogijatele saadetakse tasuta asju, et nad kirjutaksid neist oma arvamuse. Kas te teate palju Eesti blogijaid, kes saavad blogimise eest raha? Jah, see on võimalik ja mullegi on seda pakutud, kuid ma ei topi oma blogi suuri reklaame täis, sest ma tahan, et teil oleks tore ja mugav lugeda. Miks on halb, et kui blogija on vaeva näinud, et teie kõigi meelt lahutada, kogunud piisavalt lugejaid ning saab oma vaeva eest mõne kingituse?

Ükskord kinkis üks tore lugeja mulle omatehtud hoidiseid ja mu väiksele õele nuku. Kui tuli üks härra ütlema, et mis haigeid inimesi on, kes nõmeda minu peale oma raha raiskavad, samas võiks ju selle annetada neile, kellel seda tegelikult vaja on.
Kui ma sellele härrale ütleks, et tegelikult kinkis mulle üks lugeja ka nutitelefoni, siis ta saaks südamerabanduse ja kukuks sealsamas koolnult maha.

Jah, mõnikord saavad blogijad käekotte, ripsmetušše ja kassipeldikuid ning see on kõik väga tore. Aga ei – kohe tullakse kriiskama, et oled oma hinge reklaamisaatanale müünud ja miski ei ole enam endine. Järsku me oleme nagu need meigimutid Viru keskuse aatriumis, kes teile uut moodsat puudrit pähe määrivad, teie ostate ja siis kirute, et miks me küll olemas oleme.

Ning ei, ma ei saanud WuWust endale tasuta sokke, minu arvates on see lihtsalt lahe pood.
Ja mida see Katre teile teinud on? Kui Katrel on Lindexiga kokkulepe, et vastutasuks selle eest, et ta valib välja ilusaid beebiasju ja näitab neid oma lugejatele, saab ta midagi tasuta, on see ju suurepärane.

Ja üleüldse ei ole ma mingi blogija, ma olen Merje. Ja teie ei ole mitte mingisugused fännid, vaid teil on ka oma nimed. Ja mul on hea meel, et teid huvitab, mida mul öelda on.
Aga kamoon tõesti…


image

staring.gif.pagespeed.ce_.vNaeT-m4GC

Kähku kähkukale!

Delfi naistekas on taaskord päästnud tuhandeid suhteid oma uue artikliga “Kähku kähkukale – seitse seksikat paika, kus teineteist kiirelt nautida!”

1. Liiklusummikus.
Ma ei tea, kas te olete kunagi liiklusummikus olnud, aga see kujutab endast olukorda, kus on palju autosid koos. Ehk siis sinu kõrval on probably ka üks auto.

2. Pikal bussisõidul – kas olete kunagi mõelnud, miks on bussi tagaotsas 5 istet kõvuti?
Nüüd vist tean põhjust…

3. Kinos
Ärge ainult kondoomipakiga krabistage, see ajaks inimesed eriti närvi.

4. Pulmapeol
Perekonnaseisuameti peldik pidavat päris populaarne koht olema

5. Kaupluse riietuskabiinis
Mina soovitan New Yorkerit, kus on kaamerad otse kabiinide poole suunatud

Esiteks olen natuke pettunud, et Kaarsilda mainitud ei ole.

See meenutab mulle ühte juhtumit, kus ma üle selle raudteetaguse tühermaa Ülemistest trammipeatusse kõndisin, kuulsin sahinat ja kui selja taha vaatasin, nägin põõsas nahkmaskiga alasti meest nagu muuseas oma seent toksimas.

Kus teie avalikus kohas seksinud olete?

image

halle

Wunts & Wuntsinna

WUWU netipoodi tean ma tegelikult juba algusest peale. Tegelikult droolisin terve ekraani täis, aga osta midagi ei julgenud, sest noh, netipoed ja värgid. Kuni ma Buduaari Turul nende letis HULLUSIN ja ostsin näiteks ühe rastalõvi pildiga maika, mida ma olen vähemalt sada korda kandnud. Kannaks rohkemgi, aga kõik on seda juba näinud ja vahepeal võiks üks tsiviliseeritud inimene riideid ka vahetada, ehkki ei tahaks 🙁

Eile märkasin, et WuWu-s on allahindlus

1. Näiteks SEE kampsik maksab 24.43
2. Ma olen juba mõnda aega mõelnud karvase vesti soetamise peale, sest see tundub nii mõnna, pehme ja soe. Eriti äge oleks seda kanda nahkvestiga. Ja maksab ta vaid 24,43.
3. Kuna mul on sellest igavesest talvest kõrini ja kibelen juba Stroomi randa joodikute vahele jalgu päevitama, jäi mulle silma see tore lilleline vööga seelik, mis maksab 11,94.
4. Selline maika on mul juba olemas, ma kannan sääraseid nii suvel, kui ka talvel. Maksab see 9.90

Aga mida te veel ootate? TO THE SHOPMOBILE!

(lõvimaika)


image