Arhiiv kuude lõikes: detsember 2013

mahajatt

Mind jäeti vist just maha…

Ühel kaunil nädalavahetuse päeval tuli minuga vestlema üks noormees, kellega rääkisin umbes 5-10 minutit klassikalist: “Kui vana sa oled, millega tegeled juttu”, kui lahkudes ta küsis mu telefoninumbrit ning mina ütlesin oma nime, et ta võiks mind Facebookis lisada.

Mõne päeva pärast saabuski sõbrakutse

TEMA: mix ei maga?
MINA: hea mälu sul nimede peale… pole und
TEMA: voi nii…mul ka pole und. mis teed ?istudki nii öö läbi netis
MINA: praegu ei tee jah mitte midagi erilist
TEMA: aga tahaxid teha?
MINA: mis mõttes?
TEMA: otseses. mis sulle meeldib teha ??? üldse
MINA: ma ei tea, erinevaid asju
TEMA: ma ei tea kas ma sulle tookord ei maininud või polnud sobiv hetk aga ma ei saa jätta ütlemata et oled väga ilus tüdruk…
MINA: sul on ju tüdruk olemas
TEMA: kes magab hetkel ***** kaisus???ei tänan
MINA: kes see ****** on? eile panid suhtesse ja täna juba teise mehe kaisus?
TEMA: paistab nii jah
MINA: ei usu
TEMA: nooh ma just käisin seal ju
MINA: kus?
TEMA: kõrval majas
MINA: no kust sa tead, mis ta seal teeb siis
TEMA: teda tundes…
    kuidas sul muidu edeneb …noh nii üldse
MINA: normaalselt. ja sul?
TEMA: stabiilselt sitasti:)
MINA: miks nii?
TEMA: ei tea ex ise olen lasknud nii minna.kogematta
MINA: hmm…
TEMA: no vott ma ka ei tea kuidas ma nii lontu olin. muidu päeval maga vms. magad?

Möödus täpselt nädal, kui mina temaga kordagi ei rääkinud, olin isegi tema olemasolu peaaegu unustanud, kui täna oli ta kell 4 öösel mulle kirjutanud, sõbralistist kustutanud ja blokeerinud, et ma vastata ei saaks:

Tegelikult jõudis mulle alles nüüd kohale, et targem oleks kui me rohkem ei suhtleks.
Naisega kõik korras ja pole vaja probleeme. ja veelgi enam probleeme tekitada.
kuna jah su algsest käitumises nägin nii mõndagi ja no hiljem mõistsin seda, et sul samasugune litsilik/lipakas käitumine nagu enamustel. ja ma tõesti ei soovi naisega riidu minna, sest ma armastan teda.


image

you-dont-know-me-like-that.gif.pagespeed.ce_.3I2Q0luA-u

On sul mees? Ma mõtlen reaalne. Niiskete torsodega kutid lemmikpostritel arvesse ei lähe.

Kui nüüd meenutada, ei ole ma kunagi käinud ebameeldival deidil. Kõik inimesed on siiski mingil määral toredad olnud.

Kuni… ühel õhtupoolikul kirjutas mulle aski anonüümne tüdruk ühest Kristjanist, kes mulle ideaalselt sobiks, sest ta pidavat olema samasugune egoist nagu mina.
And boy, was she right… 😀

Kiire pilk Flirticu profiilile näitas, et ta on mulle kunagi saatnud oma Facebooki konto, aga ma ei ole sellele reageerinud ja tundus justkui inimese nägu ka olevat.
Lisasin ta sõbraks ja tema kolmas lause mulle oli sama, mis tollele asi tüdrukule: “On sul mees? Ma mõtlen reaalne. Niiskete torsodega kutid lemmikpostritel arvesse ei lähe.”

Üsna pea kutsus ta mind õue jalutama. Pimedas. Ja vihmaga. Parki.
Ja ütles, et oleks tore, kui ma ise parki kohale läheks 😀

Esimese paari lause seas ta mainis, et teda tegelt üldse ei huvita, mida ma räägin, et ta nagunii meelde ei jäta. Võtsin teadmiseks ja ütlesin, et ega ma ei hakka siis ka väga energiat raiskama, rääkigu ise, kui tahab.

“Lõbusta mind!” oli tema peamine lause.

Kuna kogu ring ümber pargi oli täielik DISASTER, tüüp ülbust täis ja mul kõrini, istusime autosse ja lootsin, et ta viib mu nüüd koju ära. Aga kus sa sellega – tüüp hakkas mind lihtsalt käperdama, mina surusin end vastu ust, et temast rääkides võimalikult kaugel olla.














Siis rääkis veel mõnda aega lolli juttu, üritas mind käperdada ja veenda, et ta ei pane üldse pahaks, kui tüdrukud esimesel kohtingul voodisse lähevad, mina blokkisin ja tema käis ikka peale, et ma tema juurde tuleksin. Mida ma ei teinud. Ilmselgelt.

Järgmisel päeval, kui ta oli pisut minuga juttu rääkinud ja minu blogi lugenud, tunnistas üles, et tegelikult ta arvas, et ma olen ilusate tissidega blondiin, keda ta lihtsalt panna tahtis, ega ta mu jutust suurt ei hoolinudki, aga kuna ma siiski päris asjalik tundun, võin ma tema juurde pärast ööseks ka jääda.

Kuulasin veel päeva tema jutte sellest, kuidas ta tüdrukutele alati otse ütleb, et nad on mõttetud eided, aga panna võiks ikka ja kuidas umbes pooled neist temaga kohe linade vahele hüppavad. Ja kuidas ta juunis oli 25 naisega väljas käinud. Ja kuidas meie suhe ei toimiks, sest me oleme mõlemad liiga domineerivad. Ning kustutasin sõbralistist.
Ärge saage valesti aru, mulle meeldivad natuke ülbed poisid, aga on suur vahe, kas sa oled seksikalt ülbe või sa oled lihtsalt munn. 😀
Ja kui mulle üldse mingisugused mehed ei meeldi, siis on need sellised, kes oma iseloomult mulle sarnanevad.
Ja mõtlesin, et kamoon… tüdrukud, seriously…

image

rx4zCih

Eidelugu 2013

Nagu Mallugi ei ole ma kunagi hiilanud erilise muusikamaitsega. Õigupoolest iga kord, kui keegi minult koolis iPodi kõrvaklapi haaras, ma olin võimeline ta pikali lööma, ainult et ta ei saaks mulle imala näoga öelda: “Mis sitta sa jälle kuulad?”

“Mis sitta sa jälle kuulad?” jätkus ka minu koduses elus, kus ükski noormees ei suutnud mõista, kuidas ma sellist eidemuusikat päevast-päeva kuulata võin.
Nüüd ma õnneks olen üksi ja võin kuulata, mida ise tahan.

See laul mind terve aasta hirmus õnnetuks teinud, et kui ma seda kuskil kuulen, tahaks end peaga vastu seina peksta. Ma olen selle oma peas kuidagi seostanud oma suhtega, et iga kord ma hakkangi sellele mõtlema, kui seda lugu kuulen.

Pink vedeleb linata voodis suitsuses toas, nagu mina vahepeal, kui ei viitsi voodipesu vahetada, sest Nate Ruess oli unes soninud, et tal on temast kopp ees.
Mõistagi selline olukord tegi Pinki väga kurvaks ja nüüd ta kassib, meenutades, kuidas ta mingi tätoveeritud mehega kunagi seal voodis ameles ja viitsis lina panna.

Nate Ruess ei saa üldse aru, mis kamm on, sest tema ei mäleta, et oleks midagi öelnud ja imestab, miks eit järsku ära pööras.

Pink läheb ujuma, et pingeid maandada.
Vahepeal tuleb vette tätoveeritud mees ja nad hakkavad tatti panema.

Lugu lõppeb üsna traagiliselt, sest nad ei lepigi ära, vaid Pink jääb üksi kaisukaruga magama, sest mees ei viitsi enam tema hala kuulata ja läheb ilmselt baari õlut jooma


image

best-funny-Christmas-Gifs-wishes-2013-christmas-tree

Häid jõule!

Kui ma tavaliselt juba detsembri alguses kibelen kuuske tuppa tooma, siis sel aastal vedasin ma ühe koju alles eile. Liftis itsitades, et eriti tore oleks kuusk lifti panna ja ära ehtida. Aga kuna meil elab majas üks invaliidist tädi, ei saa seda teha. Aga siiski äge mõte.

Mu kass, kui kuuse üles panin:

Jõulukingid ostsin ma alles pool tundi enne jõulupidu Selverist ja läksin venna juurde sööma, kus esimest korda inimkonna ajaloo vältel oli minu ema süüa ostnud ja ise oma kätega jõulusöögid valmistanud.

Istumine oli muidu päris tore ja mina tegin omaette joomismängu – iga kord, kui mu ema oma elukaaslast “issiks” (ei, ta pole ka ühegi mu õe-venna pärisisa) kutsus, võtsin lonksu.

Kui ema kööki läks kooki lahti lõikama, ütles mu ema elukaaslane, et tal on väga hea meel minuga lõpuks tuttavaks saada, sest ta sai minust alles hiljuti üldse teada.
Eee, kuidas? Kas ema siis ei rääkinud oma kõige võrratumast lapsest, kes kunagi kodus läbusid ei korralda?

Ja siis selgus, et mu ema oli talle maininud, et ta ainsad lapsed on Carmen ja minu vend. Kui selgus, et tal on kaks tütart veel, siis selle asemel, et seda tunnistada, ta ütles, et Diana on lapsendatud ja mina olen tema endise mehe laps.

Vähe sellest, et kirjutatakse, et minu blogi on mingi haige inimese fantaasia vili, ei tunnista mu oma lihane ema ka minu eksistentsi.

Thanks, mom.


image

awkward

Miks ei tohiks blogisse peikadest kirjutada

Sest teised peikad võivad seda lugeda.

“Lugesin su blogist, et käisid mingi mehega kinos…” ütleb üks poiss, keda teist korda näen.
“Päriselt praegu küsid seda või?!” 😀
“Mind lihtsalt huvitas, mis filmi te vaatamas käisite.”

Selle kohta on üks tabav ütlus:

Õnneliku suhte saladus:
1. On tähtis leida mees, kes osaleb kodutöödel, vahetevahel teeb süüa ja käib tööl.
2. On tähtis leida mees, kes suudab sind panna naeratama.
3. On tähtis leida mees, kelle peale võib loota ja kes ei valeta.
4. On tähtis leida mees, kes on hea voodis.
5. On tähtis, et need neli meest ei tunneks üksteist

image

onejob

Tubli töö, Delfi

Üleeile ilmus Delfis UUDIS, et Islandi kohviku külastaja leidis laua tagant surnud mehe. Külastaja oli alguses arvanud, et mees magab, aga hiljem tuvastanud, et ta on surnud.

Hämmastav seejuures on fakt, et Islandis ei saa juba pea kuu aega söömas üldse käia, sest see on suletud ning tegu oli uue omanikuga, kes tegi remonti, et enne uut aastat uus koht avada ja maalrid leidsid ta hommikul põrandalt.

Tubli töö, ajakirjanik, mine võta kapist küpsist.

Sellepärast jätan ka järjepidevalt vastamata ajakirjanike kirjadele, kes tahavad minu loost kirjutada. Lõpptulemus oleks ilmselt:
“Noorte tüdrukute seas tuntud blogija komistas sukkpükste otsa”


image

didyou

Kuidas üks poiss mind kinni sidus (mitte heas mõttes)

Ärkasin mina kell 12 lõunal selle peale, et käis klõpsatus ja uks lendas lahti.
Kargasin voodist püsti, tõmbasin teki ümber, esikus seisavad kohvritega korteri omanik, tema tütar, umbes 17aastane noormees ja 10aastane tüdruk.
“Nonii! Meie kolime nüüd sisse. Hakka pakkima.”

Kuna mul telefoni ei ole, võtsin kiiresti välja arvuti ja üritasin kätte saada oma venda, kes siin lähedal elab, et ta mulle appi tuleks. Küsisin esimeselt ettejuhtuvalt tuttavalt, et kas ta on Tallinnas ja kas ta saaks mulle appi tulla või vähemlt politsei kutsuda, kuni omaniku pere minu asju prügikottidesse loopis.

Arvuti tõmmati mul lõpuks ka käest ära ja poiss hakkas mind korterist välja kiskuma, et mind ukse taha tõsta. Tol hetkel mõtlesin vaid, et üks noormees, kellega eile väljas käisin, näitas mulle oma pipragaasi ja oleks mul vaid ka selline 😀
Rebisin end lahti, jooksin oma magamistuppa, haarasin meigikorvist juukselaki ja suured käärid ja karjusin, et kui keegi mind veel puutub, saab käärid reide ja juukselaki silma! 😀

See poiss jälle hakkas kiskuma mind ja lasin talle läraki juukselakki näkku, mille peale ta viskas mind vastu seina, siis lükkas maha. Ega ma ka papist tüdruk ei ole, hakkasin täiega vastu, peksin teda ikka täiega. Kuni ta mu kõhuli lükkas, nägu vastu maad surus, seljale istus ja käsi selja taga hoidis.

Mille peale omanik ja ta tütar mu sukkpüksid võtsid ja mul jalad kinni sidusid.
Ma karjusin nagu segane, et keegi abi kutsuks, aga poiss ütles: “Kui veel karjud, murran sul käeluud ära”
Hämmastav, et mitte ükski naaber ei tulnud appi. Mina kuulen, kui nad voodis peeru lasevad ja nemad ei kuule täiest kõrist karjumist.

Lõpuks tahtsin lihtsalt, et nad mind korterist välja laseks, aga nad ütlesid, et enne viskavad mu asjad välja ja siis viskavad mu lifti.

Mõne aja pärast kuulsin, et uks läks lahti ja hakkasin uuesti appi karjuma, et inimene kutsuks politsei. Eeldasin, et see on naaber. Aga tuli hoopis mingi mees lukke vahetama.
Ma karjusin, et ta palun kutsuks politsei, mind hoitakse kinni. Astus siis tuppa, kükitas minu juurde, irvitas mulle näkku ja ütles: “Ma näen selliseid asju pidevalt. Ega muudmoodi sinusugustest narkaritest lahti ei saagi.”

Varsti tuli koolist koju minu 9aastane õde Carmen, kes minuga koos elab. Nii kui ta ukse lahti tegi ja hüüdis: “Mannu!” nagu ta ikka teeb, karjusin talle, et ta jookseks minema ja kutsuks abi. Omanik oli selle aja peale juba ukse ees ja ajas mu õe kööki selle teise tüdruku juurde.
Üritasin teda hüüda, aga nad ei lasknud teda minu juurde.

Kui lõpuks omanik oli minu toas ja ukseesine vaba, karjusin Carmenile, et ta JOOKSEKS! Ta oli vaevu koridori jõudnud, kui omaniku tütar talle järele tormas ja tagasi tuppa kiskus.

Lõpuks sai Carmen siiski minema, paljajalu ja ootas koridoris, sest ei julgenud kuskile minna.

Alles tund hiljem astus sisse politsei, kelle mu tuttav kella 12 ajal kutsus, poiss ronis kohe minu pealt maha, ma hakkasin värisevate kätega ennast lahti siduma, kui politsei ütles, et oota, me teeme pilti.
Rääkisin oma loo lühidalt ära, korteri omanik ütles, et nad sidusid mu kinni, sest olin neid narkolaksu all rünnanud ja nad ei julgenud mind välja lasta, et äkki teen kellelegi liiga.
Ma isegi ei viitsinud nende muttide kriiskamisest üle karjuda, lohutasin Carmenit, kes tuppa tuli, saatsin ta Skyparki, kus ta niigi oli juba oma sünnipäevapeole hiljaks jäänud.
Politsei ütles, et üürijamad ei ole nende pärusmaa ja mingu me kohtusse.

Pärast Carmeni sünnipäeva käisin politseis avaldust kirjutamas, vigastused ja tekitatud rahaline kahju (asjad lõhuti ära) fikseeriti jne…


image

kana

Üks retsept ka vahelduse mõttes – kanakarri

Vaja on:
800 g kanafileed, 2 sibulat, 1 pöidlasuurune jupp ingverit, tšillikastet, 400 g purk kikerherneid, Santa Maria punase karri kastet, 400 ml kookospiima, maitsestamata jogurtit ja üks sidrun
, riis.

Lõika kanaliha ribadeks ja pruunita suures potis. Haki sibul ja ingver ja viska potti kana juurde, prae mõned minutid. Kalla peale veidi tšillikastet, et teravust anda, punase karri kaste, kookospiim ja kurnatud kikerherned. Aja keema, vähenda kuumust ja hauta pool tundi kaane all.

Maitsestamata jogurt ja sidrun lähevad peale, kui toit juba taldrikul on.


image

you-sick-bastard

Avalik häbipost pirnivargale

Mu vend ei ole minu korterisse eriti oodatud, sest ta on varas. Ta konkreetselt varastab kõike, mida näeb ja ütleb täiesti süüdimatult, et tema ei ole võtnud.

Kuna eile oli Carmeni sünnipäev, tulid vend ja õde meile siiski külla. Lugesin veel sõnad peale, et kui midagi varastad, on sul keretäis soolas.

Õhtu oli muidu tore, aga kui vend ja õde koju läksid, läksin mõne aja pärast kööki, üritasin ainsat lampi sisse lülitada… ja ei läinud. Arvasin, et ehk on pirn läbi põlenud, aga pirni ei olnudki.

Kes lihtsalt läheb teisele inimesele külla, keerab tal lambi seest pirni välja ja võtab endale?! KES?!

Kui juba varastada, siis varastada miljon! 😉


image

ani_wtf_cube

Kui vaene ma õige välja näen?

Käisin eile Tiimaris ostmas sünnipäevakutsete jaoks paberit, kaunistusi ja ühe roosa pastaka.

Kui kõik letile ladunud olin, küsis müüja: “Kas te ikka teate, et see pastakas maksab viis eurot? Olete kindel, et seda tahate?”

Muidugi ma ei võtnud seda pastakat, sest kamoon – VIIS EUROT! Selle eest saab terve õhtu sisustada – Subway võiku ja Selveri plastpudelis hõõgveini, aga asi on põhimõttes!

image