Arhiiv kuude lõikes: november 2013

telekas

MERJE KODUTUKS JÄÄMISE TÜHJENDUSMÜÜK aka aidake mul uue üürika raha kokku saada!

Selle 32tollise telku annan headesse kätesse edasi 150 euro eest! (MÜÜDUD!)

Voodisaagasid te juba teate! 😀 Selles voodis olen ma maganud ise umbes kaks korda, sest sellel ei püsi need keskmised jalad all, libisevad alt ära kuramused. Aga olen kindel, et meesterahvas saaks selle voodiga hakkama! Mehed oskavad ju ikka asju korda teha.

Nii et kes tahab odavalt saada voodit, siis selle annan ära 80 euro eest. (mõõdud 160×200)

Ja kui lisaks madratsit tahate, siis selle saab 70 euro eest. Samuti on minu kõrgeaulised kondid sellel vedelenud vaid paar kuud.

Seda kappi on mul isegi kahju ära anda 🙁 Aga no kuhu ma selle ikka panen!
Lükandustega ilus valge kapp (no olgu, mõned kraapsud ka ustel peal, aga mitte midagi hullu), läheb loosi 250 euroga!

Ja kõik lapse toast, v.a. tool, sest selle ta nussis juba ära:D

(kirjutuslaud MÜÜDUD)


image

350627_700b_large

Üürineedus

Kes mäletab veel seda lugu, kui mu korteriomanik eelmisel talvel Shootersis mu tissi katsus ja üritas minult raha välja petta, siis loomulikult ei saa ma ka nüüd rahus kodus elada, alatihti on mingi jama.

Kui ma selle korteri üürisin ja tulin raha näpus lepingut sõlmima, ütlesin maaklerile, et ega see ei ole probleem, et mul on kass? Väga palju siin korteris muidugi rikkuda ei ole, sest see oli nagunii täiesti tühi.
Maakler muutus natuke kohmetuks, aga vahendustasu silme ees ütles, et omanikule see vast ei meeldiks, aga too elab Inglismaal ega tule siia nagunii, seega vahet pole. Kui juhuslikult tulema peaks, siis ütle, et väike õde vedas kassi tuppa või et sõbranna tõi hoiule – vahet pole üldse!

Mainisin veel, et võiks lepingusse ju panna kirja, et mul on kass ning kui ta midagi ära kraabib, on minu kohustus see ära parandada või kinni maksta. Ei, vahet pole!
Selle vestluse kõrval seisid ka maakleri abikaasa ning minu õde.

Kuna korter oli tühi, siis ma pidin ostma kogu mööbli ja asjad ning sain sisse kolida alles mõni nädal hiljem pärast üürilepingu algust. Seega oli ka kass minu vanas kodus.

Nii – möödus veidi aega ning järsku ilmus ootamatult ukse taha maakler, et korter üle vaadata. Mu kass, vana sindrinahk, oli esikus tapeedi natuke katki kraapinud.
Ütlesin maaklerile, et panen uue tapeedi, kui mul natuke rohkem aega on…
ja siis see algas.

“Mis kass see sul siin on? Kes sul lubas kassi siia korterisse tuua?”
“Ee… teie?”
“MINA?! Ei, mina ei ole küll lubanud. Kui me käisime pesumasinat toomas, polnud siin mingit kassi ja mina ei teadnud kassist midagi.”
“Sest kui te käisite seda toomas, ma ei elanud veel siin. Ma ei jäta ju kassi üksinda korterisse elama.”
“Mingist kassist pole juttugi olnud! Omanik sellist asja ei luba!”
“Pidage nüüd hoogu! Kui me lepingut sõlmisime, ma ütlesin, et mul on kass. Ütlesite, et vahet ei ole, omanik elab nagunii välismaal ega tule siia. Ja kui tuleb, ütlesite, et ma ütleks, et väike õde vedas tuppa. Minu õde oli kõrval ja teie abikaasa.”
“MINA EI OLE SELLIST ASJA KUNAGI ÖELNUD! Ei-ei, omanik seda ei luba. Vabanege kassist või minge minema.”
“Nalja teete? Ma ei võtaks korterit, kuhu ei ole kass lubatud, kui mul ON kass.”

Närviline maakler helistas oma mehele ja küsis, kas tõesti oli juttu kassist. Mees ütles valjuhääldis, et mis kass? Mingist kassist me ei ole rääkinud.

Ja jutuajamine lõppeski nii, et kas ma annan oma kassi ära või panen ta magama või on leping läbi ning otsitakse uus üüriline.


image

lets-not-turn-this-rape-into-murder_o_380694

Rokenroll ja korgijook

Ühel õhtul läksin ma sõbrannaga välja. Kumbki me eriti palju ei joonud, tantsisime ja istusime niisama. Kõrvallauas istus üks kena poiss, tema sõbrad vihtusid tantsu noorte plikadega, kes olid täiesti maani täis. Vahetasime õhtu jooksul mõned pilgud, aga rääkima ei läinud.
Mingil hetkel ma isegi nägin, kuidas üks plika laua ääres magama jäi ja turvamees teda äratama läks. Pärast seda istus tolle poisi kõrvale ja vahtis juhmi pilguga ringi, omavahel nad isegi ei rääkinud ja eeldasin, et ju see oli tema sõbra tüdruk ja ootab lihtsalt oma poissi.
Mõne aja pärast panid nad kõik riidesse ja läksid minema.

Hommikupoole, kuna esimeste bussideni oli veidi aega, läksime tantsusaalist ära baari ootama. Ja seal istus toosama poiss koos oma ühe sõbraga. Kui mööda kõndisin, meie pilgud korraks kohtusid ja ei möödunud eriti kaua aega, kui nad sõbraga meie lauda meie kõrvale maandusid ning juttu hakkasid ajama. Mis saab meil seltskonna vastu olla, kui pisut aega vaja surnuks lüüa.

Mõne aja pärast üks neist kadus ja tuli tagasi shottidega, millest osa kohe meie ette asetati. Käsi südamel ma ütlen, et mitte iial ma pole võtnud võõrastelt jooke vastu ega lasknud meestel baarides endale välja teha, kuid viisakusest võtsime siiski mõlemad ühe shoti.
Millele jägnes mangumine, et me veel jooks. Aga ei joonud.

Üsna pea saabuski aeg lahkuda, sõbranna läks bussi peale ja minul oli veel natuke oodata.

Kui ma hommikul ärkasin – jah, kodus, mitte tänaval, sest läksin siiski kohe bussi peale, oli mul kohutav pohmell. Ma üldiselt kannatan alkoholi väga hästi ja selleks, et mul pohmakas oleks, pean ma ikka päris korralikult jooma, kuigi tol õhtul jõin vaid õhtusöögi kõvale paar klaasi veini ja öö jooksul mõned õlled.

Aku oli mul öösel tühjaks saanud ja kui arvutisse logisin, küsis murelik sõbranna kohe, kas minuga on kõik korras.
“Eee… on muidugi, miks sa küsid?”
Ja siis ta rääkis, et kui ta oli ära läinud, koputas veel korra aknale, et mulle lehvitada, mina seda ei märganud ja see kutt, kes minu kõrval oli, pani sõrmed huuletele ja näitas miimikaga, et kui sa vait ei jää, kägistan su ära. Rumal nali või…? Igatahes ei saanud sõbranna enam sisse ja kuna ta teadis, et ma nagunii kohe lahkun, läks koju.

Ka rääkis ta, et kui ta oli koju sõitnud, olid tal silmad vägisi kinni vajunud ning kõik käis ringi. Aga minul oli ju eile kõik korras? Ehkki ma tundsin end täiesti adekvaatsena, siis sõbrannaga rääkides ei tulnud paljud asjad meelde. Samuti oli ka temal halb olla, pea valutas ja süda paha.
Ka oli noormees pakkunud talle tablette, kui ta ütles, et tal pea valutab. Neid ta muidugi vastu ei võtnud.

Mul oli terve päeva kohutav pohmell. Isegi poodi kassitoitu ostma minemine nõudis ülisuurt pingutust, käed värisesid ja oli tunne nagu kõnniksin hästi aeglaselt vatis. Magasin pool päeva maha ja õhtul oli lõpuks juba parem olla.

Miks ma teile seda kirjutan – hoiatuseks! Ehkki kahtlaseid märke oli palju, ei märganud tol hetkel mina neist ühtegi.
Ja palun ärge mitte kunagi võtke võõrastelt jooke vastu!
Ehkki meil lõppes asi hästi, sest jõime vaid ühe shoti ja läksime kohe koju ära, ei kujuta ma ette, mis sai nendest teistest tüdrukutest, kes nendega lauas istusid.
Ja ma kusjuures ei ole üldse selline inimene, kes mingite suvatüüpidega suvakohta läheb ja ennast täis joob ja matsu ei jaga. Ma olen end alati suhteliselt vastutustundlikuks ja ettevaatlikuks pidanud.

image

sad-baby

KÜLALISPOSTITUS

Sattusin eile jutustama oma blogi meessoost lugejaga, kui kukkusin juba manguma:
“Kuule, kirjuta mu blogisse!”
“Mida ma kirjutan?”
“Naistest muidugi!”

Ja täna potsataski suure üllatusena mu meilile üks lugu naistest.

Õppetunnid naistega: Kuidas mehed alati süüdi jäävad

See on tegelikult minu esimene õppetund ja siiani väga hästi meeles, ilmselt põhjusel, et õppetunniga kaasnes ka füüsiline kogemus, nii heas kui ka halvas mõttes, aga kohe sellest kõigest lähemalt.
Nagu ikka teatud vanuses, tekib noortel meestel huvi naissoo vastu, kellel varem, kellel hiljem, kellel sootuks mitte, omasoo huvis pole ka ju midagi halba, aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida.
Minul tekkis igatahes 15 aastaselt tungiv soov endale tüdruk leida. Tol ajal ma mõtlesin, et ma otsin armastust, seda ainust ja õiget, kellega koos vananeda, kellega jääda kokku elu lõpuni ja nii edasi. Ideeks hea, nagu öeldakse.
Igatahes olin kohe probleemi otsas, kust leida see ideaalne tüdruk, kellega armastust nautida ja koos vananeda. Kahjuks ma väga loov ei olnud, oma geniaalse vasikaajuga võtsin kohe vana hea interneti lahti ja läksin ühte poppi jutukasse naisi rebima. Ma tean, ma tean, jutukas, no kamoon eksole, aga tol ajal ei olnud rate.ee’d rääkimata Facebookist (tegelt ma niii vana ka ei ole), seega jutukas oli igati loogiline valik.
Sealsamas jutukas sain ma ka kohe ka kõige esimese õppetunni interneti kohta – keegi ei pruugi olla seal see, kes ta väidab end olevat. Seda ei olnud ka üks äge tüdruk kellega pikalt jõudsin intiimseid teemasid lahata, enne kui too halastas ja teatas, et tegelt ta on bro ja pidas isegi vajalikuks vabandada, et tüdrukut teeskles ja mu noort pead segi ajas. Ilmselt jätsin ma endast väga haleda mulje, kohe nii kahju hakkas tal. Õnneks sain sellest shokist kiiresti üle ning edaspidi andsin pühaliku lubaduse inimesi internetis enam mitte kunagi usaldada (rõve naer saalist).

Peab igatahes naiivsetele ja hollivuudilikele unistustele au andma, sest tõesti sain seal peale kuu ajast tihedamat tsättimist ühe tüdrukuga pikema jutu peale. Lisasime üksteist MSN’i ja mingi hetk isegi saime kokku ja esimene suhtetrall läks lahti.
Nüüd see valus õppetund – ühel ilusal lumisel talveööl otsustasime kolmekesi, mina, mu tüdruk ja tema sõbranna, Vanalinna jalutama minna. Olime korralikud noored ehk siis kained, trallisime niisama ringi, jõudsime otsaga Toompea vaateplatvormile, romantika pla plaa, kuniks sõbranna hakkas lumepalle üle platvormi serva loopima all kõndivate inimeste pihta. Ta vist on ainuke naine maailmas, kes suudab nii täpselt visata, et 30m allpool kõndivale kutile otse lagipähe põrutas jääpalli. Auts ja jube naljakas samal ajal oli täpselt niikaua kuni selgus, et see kutt oli punkar koos oma mitme teise mitte vähem punkarist sõbraga ja nad mingil müstiliselt kombel 30 sekundiga meie ette ilmusid. Seal ilmselt on mingid ainukt punkaritele teadaolevad salakäigud mäe sees, umbes nagu dwarfidel, ma olen päris kindel selles.

Igatahes jutt oli lühike, löök oli sirge ja minu silm oli sinine, nii sinine. Kuna punkar oli aus poiss ja mina härrasmehena naist reetma ei hakanud, siis pikema diskussioonita jäigi see kõik sinnapaika ning osapooled lahkusid peale mõningast tõttvahtimist rahumeelselt.  Lõpp hea, kõik hea.
Minu tüdruk oli õnneks väga mõistev ning tasus minu eneseohverduse hiljem teisel moel (wink-wink). Seega isegi kui mehed jäävad alati süüdi, siis võib olla see ongi hea?

image

funny-say-it-to-my-face-bro-pictures-lol

Küsimused kõikidele vastustele

Teate ju küll ASK.FM-i, mida kasutatakse, et inimesed saaksid sinult enamasti anonüümselt küsida midagi, mis neid huvitab.
Täiesti olemas on see ka minul ja ma ei pane sugugi pahaks, kui küsite seal anonüümselt ja ma tegelikult ei vaja ka teie täisnime, isikukoodi, aadressi, postiindeksit ja vanaema neiupõlvenime, et lollide küsimuste eest kandid ukse taha saata, sest näiteks Facebooki lehe järgi ma näen, et mu blogile on like vajutanud vaid 45 inimest, keda ma reaalselt tunnen, ülejäänud pea 300 on täiesti võõrad. Seega paratamatult enamik inimesi, kes mind kommenteerivad või küsimusi esitavad, on minule võõrad, seega pole erilist vahet, kas teete seda oma nimega või anonüümselt.

Küll aga üks tuttav tüdruk tegi aski, mis on täielik huumorikool!

Näiteks küsimusele: “Miks sa oma poisist lahku läksid?”
Vastab: “Kas sinu nimi on (tema enda nimi)?! Ela oma elu!!”

“Miks sa vahetad oma mehi tihedamini kui sokke? Oma lapsele ei mõtle?”
“hmm… anonüümselt julged küsida midagi sellist 🙂 vahva! on mingi loendur, mis loendab minu kutte sinu jaoks? arvan, et kui niimoodi küsid, oled sa ikka ysna lambine tegelane, kes minust muffigi ei tea 😉 nii et kui anonüümselt julged kysida midagi sellist, aga reaalselt näost näkku kysida ei julge, vöid rahulikult pölema panna end ;)”

Arvan, et point pole selles, et sa mehi tihti vahetad, sa lihtsalt Facebookis esitled neid kõiki kohe nagu eluarmastust.
well.. cry me a river ! Tõesti, enda elu pole ? Omast arust ei esitle ma nii, aga kui Sa tõesti arvad nii, siis ..palun väga 🙂 ! Anonüümsetena siin seletate jumal teab mida.. Aga reaalselt ei julge isegi sellist asja mulle näkku öelda 😀
miks sa spämmid seda ask.fm, kui sa küsimustele ei vasta ja ülbitsed? ära jaga seda kui ei taha, et küsimusi küsitakse ja ei taha neile vastata.
Vastan küsimustele ja ei ülbitse 🙂 Sina ülbitsed siin 😉
Miks abort ei olnud võimalik (väga hea, et sünnitasid, huvi pärast küsin lihtsalt) ? .
Arvan, et kui oled inimene, kes peaks teadma seda või on vähegi mu eluga kursis, siis sa tead seda 🙂
Ei tea. Jäid hiljaks w?
kui sa ei tea…ja seda enam et küsid seda siin, mitte näost näkku..ja anonüümselt ka veel.. siis vb sa ei peakski teadma..
Mida ma ikka oskan öelda – naljakas natuke, et inimene teeb endale kasutaja veebilehel, mille mõte ongi see, et sinult küsitakse anonüümselt küsimusi ja siis räuskab, et küsige otse näkku. Siis noh… võiks pigem ju Facebookis sheerida – “Tere, kallid tuttavad. Palun tulge mulle ukse taha ja öelge mulle NÄKKU, mida te minust arvate!”

Aga kui teil on minule küsimusi, siis ma ei pane pahaks. Ehkki kõikidele ma mõistagi ei vasta 🙁
Näiteks “Mida sa täna hommikul sõid?”, saab vastuse: “Kui sa mind tunneks, sa teaks :S”


image

woman_laughing_gif_by_rainfyre-d55wev2

http://what-would-i-say.com/

Hahahha, olete te juba SEDA SAITI näinud? Ma võin käsi südamel öelda, et olen mingi kaks tundi tilgad püksis hirnunud lihtsalt.
See genereerib teie vanadest staatustest uued staatused.

Kirjutage mulle enda omad ka!

Mõned minu omad:

Poiss kaitses oma õde, kelle kasuisa oli enne türannosauruskana, kes orhideedest jagab midagi??

kääbikute kaupluse beebiosakond

kui oma suurepärase bambusevõrse nahka pistud olen, räägime edasi

Kullerfirma toob jõulupuu Sulle konservi, maailmas toimuvad veidrad asjad.

Suurbritannia teadlaste sõnul oli enne türannosauruskana, kes ei mõelnudki, mis kooke te oma mammadele teete pühapäevaks?

elekter oli mingi menopausikas?

Järsku hakkas mingi hambutu joodik mu peale räuskama Miks tema idiootset iba delfis avaldatakse

mul tulid asjad just räägupesa burksi juures peenrad ära rohida.

Haha True Blood on sisuliselt nagu kopraokse

mina isiklikult vedelen karupükstega

tuleb meelde juhus, kus jyskis oli kaks kutti ajavad ühte tüdrukut taga, üks neist on vampiir, teine koer

ei, see toit maitses nagu tainas, aga on vangla sisemises hierarhias üsna kõrgel kohal.

Ma tean, et 97% mu sõpradest on vangla sisemises hierarhias üsna rotid veel…

Haha True Blood on sisuliselt nagu tainas, aga on märksa kõvem

love is horse

Minut vaikust nende naiste terviseks, kelle kasuisa oli pitsataigna asemel rullinud lahti hoopis Eva. 


image

tumblr_lj9qjx46Ao1qixleeo1_500

rõveeee

Nagu tavaline laisk eit, kes ma ka olen, ei viitsinud ma tänagi poodi minna. Küllap Carmen võtab vaikselt minust eeskuju, sest temagi pigem sureks näljasurma, kui viitsiks poodi kõmpida ja kotte vedada. Lõpuks vandusin siiski alla ja käisin poes ära. Valmistasin endale imeilusa roa, hakkasin juba kahvlit sisse lööma, kui mõtlesin veits ketšupit ka panna. Korkisin lahti uhiuue ketšupipudeli, tõstsin toidu kohale, pigistasin ja sealt tuli välja LÄBIPAISTEV ROOSA VESI. Minu imeilusa ja kauaoodatud toidu peale!

Issand, ma oleks ennast äärepealt täis roopinud selle peale. See nägi lihtsalt nii rõve välja. Kallasin selle kõrval olevasse tühja veeklaasi, kuni hakkas seda paksu ketšupit tulema ja see nägi veel rõvedam välja. Nagu haisvas roosas vees hulpivad emakatükid.

Mu toit oli mingit löga täis ja see klaas oli nii rõve ja ma ei taha enam kunagi ketšupit süüa.

Mõned Carmeni tänased pärlid…
Uksele koputatakse
Mina: “Carmen, mine tee uks palun lahti!”
Carmen teeb suure pauguga ukse lahti ja karjub: “Wazzaaa, bitches?!”

Istun oma toas, järsku astub Carmen pahase näoga sisse: “Ma lülitasin su ratsionaalse ajupoolkera välja, eks, ja sina lähed nüüd emotsionaalselt mu viie euro kallale, on nii? ON VÕI!? AH?!”
“Ee… mida see tähendab?”
“Mina ka ei tea.”

image