Arhiiv kuude lõikes: juuni 2013

A3vl9pcCcAEP9wi

Fifty shades of Grey

Pole vist ilmas inimest, kes poleks kuulnud sellisest hämmastavast üllitisest nagu “Fifty shades of Grey”, mille saatel kõik koduperenaised oma kaasasid tülgastaval ilmel vaatavad, kui nood valivad hilisõhtused uudised nende hurmava keha asemel.

Nii minagi lugesin ammuilma läbi umbes sada lehekülge, suures lootuses leida midagi eriti ägedat, mis inimesi üle maailma on intrigeerinud.
Aga….

Ning kui ma seda ei leidnud, otsustasin pikka aega hiljem eile igavledes selle raamatu uuesti tõmmata ning LÕPUKS läbi lugeda.

Lugu räägib siis noorest Anastasiast, kelle saatus viib noore miljonäri Christiani teele, kes on seksikas, sitaks rikas ja mis peamine, tahab Anastasiaga hirmsasti koos hängida ja talle asju osta, mida Anastasia kunagi vastu võtta ei taha.
Küll aga on Christianil ka üks miinus – talle meeldib BDSM

Seda ta annab muidugi kohe Anastasiale teada ning palub ka edaspidise vahekorra soovil kirjutada alla lepingule, kas ta nõustub keretäie, butt plugide ja kinnisidumisega.

Terve ülejäänud raamatu vältel Anastasia armub Christianisse ja otsustab tavalise eide moel meest muutma hakata ning iga kord vinguma pistma, kui too vanainimeste asja teha tahab mõeldes: “Oh issand! JÄLLE? Juba teist korda täna?!”

Jumal küll, Anastasia, sa peaksid olema ÕNNELIK. Umbes kümne aasta pärast mõtled igatsusega mehe sokke pestes ja kolme tatist nina pühkides selle aja peale, kus ta ainult sind põrutada tahtis.

Ehkki mees on selge sõnaga talle öelnud, mida ta soovib ning öelnud ka, et naine talle väga meeldib, ei suuda ta ikka jätta hala, et kas ometi too mees muutub ja ei tea küll, kas tal tema vastu ikka samasugused tunded on. Ehkki Christian talle pidevalt korrutab, kui tore naine ta on ja kuidas ta temaga koos olla tahaks, on sellel eidel ikka mingi pidev pseudoprobleem.

Kuni raamatu lõpus ütleb piinatud Anastasia lõpuks Christianile, et tavai – näita siis mulle, mis see kõige hullem sadomaso on. Christian annab talle kuus laksu ja Anastasia jookseb ulgudes minema ja jätab mehe maha, sest on hirmus pettunud, et mees on täielik ebard.

Piinlikkusega pean tunnistama, et mina olen teinud küll hullemaid asju, kui käte kinnisidumine ja paar laksu, mille vältimiseks oleks Anastasia pigem oma parema käe läbi närinud, ehkki mina olen täiesti tavaline inimene.

PS:
Mu blogil on nüüd Facebooki leht, kus näete kohe kõige värskemaid postitusi 🙂

https://www.facebook.com/MerjeBlogike

image

tumblr_ls7jr9mxLt1qfl54bo1_500

Minu töö- ja koolielu

Keegi palus, et kirjutaksin oma tööst ja õpingutest.
Midagi tarka te siit kahjuks ei leia, sest ma vihkan töötamist ja õppimist.

Ma töötan vabakutseline tõlkijana, olen seda teinud 16. eluaastast saadik ehk nüüdseks juba peaaegu seitse aastat. Alustasin kanal kahes lihtsate multikate tõlkimisest, mida peale loetakse ning mõne aasta pärast hakkasin tegelema tiitritega.
Mõnikord tõlgin ka muid asju – luuletusi, dokumente ja muud sarnast.

Vabakutselise elul on palju plusse – ma saan teha täpselt nii palju või vähe tööd kui soovin, ma saan seda teha kodus, ma ei pea hängima töökaaslastega, kes võivad juhtumisi olla täielikud lambad. Mulle meeldib tööd teha üksi, seetõttu ma ei tahaks kunagi töötada kollektiivis ja ma mõtlen õudusega selle peale, kui peaksin kuskil “kellast-kellani” tööl käima.

Kuid on ka miinuseid – sissetulek ei ole kunagi kindel. Vaba noore inimesena on see normaalne, kuid kui ma mingis meeltesegaduses otsustaksin pere luua, ei oleks see ideaalne töö. Mõnikord tuleb ette perioode, kus on täielik põud ning tööd ei ole pea üldse.

Küsimused, mida tihtipeale küsitakse –
kuidas sa sinna tööle said? – tutvuste kaudu ja olin ise ka tubli ja hiilgav mina mõnda aega, et inimesed usuks, et ma reaalselt oskan kah midagi teha, ehkki tegelikult ei oska
palju sa palka saad? – kaheksa senti tiitri eest
kas ma saaks ka tõlkijaks? – kas ma saaksin korstnapühkijaks lambist, kui ma väga tahaks? võibolla saaks, aga mina sind aidata ei saa

Ma õpin Tallinna Teeninduskoolis koka erialal.
Umbes kolm aastat tagasi ma olin taimetoitlane ning minu teadmised söögivalmistamisest piirdusid… seenepasta ja porgandikotlettidega.
Siis ma tutvusin ühe mehega, kellele ma tahtsin hirmsasti meele järele olla. Seega ostsin Selverist ebalevalt oma esimese kokaraamatu pajaroogade kohta.

Ja siis hakkaski pihta mu elus periood, kus ma tahtsin kõikvõimalikke asju süüa ja ise valmistada, mille keskpaigas ma otsustasin, et kokkamine on mu ülim kirg ja hakkan kokandust õppima.
Seega läksingi kokandust õppima.

Küll aga selgus üsna pea, et ma ei ole selliste tublide inimeste killast, kes kõiki asju teha jaksavad ning õhtu lõpus veel koeraga jalutamas käivad ning avastasin, et töötamine ja koolis käimine on siiski minu jaoks liiast. Ning kuna ma mõlemat teha tahtsin, tegin ma lõpuks kõiki asju poollõdvalt – jäin kõigi asjadega tööl hiljaks ning koolitööga tegelesin aktiivselt umbes… kaks korda aastas, kus paari nädalaga oli tarvis poole aasta tööd ära teha.
Praktikad olid minu jaoks õudus ruudus, sest esiteks MA VIHKAN TÖÖTAMIST ja teiseks MA VIHKAN TÖÖTAMIST.

Kui keegi juhuslikult aru ei saanud, siis ma vihkan asjade tegemist. Ma teen nii vähe asju kui võimalik ja ma teen neid ainult sellepärast, et mulle meeldib mitte kiirnuudleid süüa ja mõnikord poes käia.
Ja õpin ainult sellepärast, et aastad mööduvad ja noh oleks tore mingit ametit osata. Ehkki ma eelistan igaljuhul kooli tööle, sest seal on palju toredam.
Ehkki mul on klassis ainult üks väga hea sõbranna, kellega ma olen võimeline ka väljaspool kooli hängima ja üks sõbranna, kellega ma olen võimeline paar tundi pärast kooli hängima ja üks päris ilus poiss ja kaks poissi, kes on muidu huvitavad inimesed ja kellest ühe hobi on minu arvates üüratult tore.

Tegelikult olen ma ka Kreekas ettekandjana kätt proovinud. Ja uskuge mind, ma olin ilmselt kõige hullem ettekandja terves maailmas. Sest ma reaalselt ei oska mitte midagi.

image

bad-girl-ice-cream-laptop-starbucks-Favim.com-194660

Miks peaks keegi üldse nii tegema

Päris tihti ma näen selliseid pilte (ehkki pole salvestanud ühtegi ja nüüd pidin otsima tükk aega, et näidata teile, mida täpsemalt silmas pean – mõni tüdruk tahab oma sõpradele pildina näidata, kui tore õhtu tal on, kui ta vaatab “Seks ja linna”, kass kõrval ning sülearvuti peal tass kohvi, jäätis, sushitaldrik, maksakaste ja kõik muud glamuursed toidud, mis maailmas olemas on.

Mina kui kassinaine tean, et kassid on igavesed väledad sindrinahad ja neid üldjuhul “Seks ja linna” vaatamine eriti ei huvita. Nimelt täiesti suvalisel hetkel nad võivad näiteks… püsti tõusta ja kõik asjad maha ajada.
Ja voodi on ju pehme ning kui liigutad, on samuti varsti arvuti kohvi täis valatud.

Miks peaks keegi kogu oma kama arvuti peal hoidma, ei mõista ma mitte…

image

Minu hobid

Keegi anonüümne lugeja palus, et kirjutaksin natuke oma hobide ja koolielu kohta.

Minu hobid

Ei saa öelda, et mul oleks hobisid, sest ma ei tegele fanaatiliselt kleepsude kogumisega ega kepikõnniga.
Samas on mõned asjad, mis mulle siiski meeldivad.
Näiteks mulle meeldib reisida. Üks naljakas lugu on näiteks selle kohta, kui ma käisin ühe oma sõbranna Kerliga Egiptuses. Jõudsime öösel linna ja jalutasime kohe keskusesse. Istusime maha ning otsustasime esimest korda vesipiipu suitsetada.
Istusime õuekohvikus pehmetele vaipadele ja suitsetasime ja sädistasime umbes kolm tundi juttu. Kui püsti tõusin, hakkas mul järsku niiiiiiiiiii halb, et ma jooksin üle tee rahvarohkele tänavale ja lihtsalt ropisin prügikasti mingi kümme minutit, kui võõrad iharad egiptlased mu juukseid hoidsid, seljale patsutasid ning soovitasid kaastundlikult vähem tina panna. Kusjuures ma polnud üldse joonud.

Mulle meeldib ka jooksmas käia – IGA JUMALA KORD, kui ma jooksma lähen, vasardab mu peas mõte: “Kuradi jooksmine, ma vihkan jooksmist, jooksmine on rõve asi, ma ei viitsi enam, tahaks kodus burgereid süüa, okei kui tulin, siis jooksen juba lõpuni.”
Seetõttu ma lähen tavaliselt jooksma kohtadesse, kus mul pole võimalik otseteed pidi koju minna, vaid pean siiski raja läbima, sest sügaval sisimas ma tean, et mulle TEGELIKULT meeldib joosta ja pärast on hea mõnna olla.

Mulle meeldib aiandus. Isssand, ma armastan aiandust. Mu eluunistus on elada suures aias ja rohida ning istutada nagu homset poleks.
Paraku mul ei ole aeda ja mul pole kuskile eriti midagi istutada. Aga saladuskatte all ütlen, et ma ajan oma potiürtidega kogu aeg juttu ja ütlen neile ikka, et nad on vahvad sellid ja kasvaks ikka.

Siis ma armastan veel kirjutada. Ma kirjutan igast jama. Raamatut kirjutan ja blogi kirjutan ja kirju kirjutan. Vahepeal niisama päevikut.
Paljud küsivad, et miks ma siia sellist kelbast kirjutan ja siis ma ütlen, et sellepärast, et mulle meeldib sellist kelbast kirjutada.

Söök – mulle meeldib kõik toiduga seoses. Söömine, söömas käimine, söögi tegemine, söögist lugemine, söögi nuusutamine, söögist rääkimine, söögi ajalugu ja üleüldse kõik söögiga seotud asjad.

Ma kirjutan homme midagi kooli kohta kah ja kui teil on veel mingeid soove, millest tahaksite lugeda, andke teada 🙂

image

tumblr_inline_mmel2ctVgZ1qz4rgp

Pühajärve fenomen

Ma pole kunagi Pühajärve jaanipeol käinud. Kõik on käinud ja mina ei ole.
Ma olen üldse tavaliselt istunud kas
1) kodus
2) kellegi juures maal

Nüüd olen paar päeva mõelnud, et oleks lahe sõita kuskile. Pühajärvele näiteks.
Ja siis vaatasin artistide nimekirja – LOREEN (wut), Smilers, Põhja-Tallinn (okk ma võin Põhja-Tallinnat kuulata küll, võibolla jalg natuke nõksuks kaasa kah tagasihoidlikult), Terminaator, Ott Lepland.

Kas reaalselt on võimalik luua VEEL HALVEMAT nimekirja? Võibolla kui täies koosseisus Spice Girls Justin Bieberi seljas Pühajärvele ratsutaks.

Mändjala jaanitulel – KAH TERMINAATOR.
Kolga-Aabla jaanituli – KAH OTT LEPLAND.

Inimesed, kes panevad suvaliselt Facebookis laike. Ma küsin viisakalt, et kes mida jaanipäeval teeb ja inimene paneb lihtsalt laigi. MIKS

neljapäev 15:12
miks laigid
miks mitte :D:D huvitav ju :D:D
imelik
polegi väitnud et ma poleks 

lihtsalt… MIKS


image

tumblr_mhim0dulRh1rkxcqho1_500

Vallalise elu mured

1. Keegi ei vii prügi välja. 
Ma pole oma lühikese eksistentsi jooksul ausalt mitte kunagi pidanud ise prügi välja viima ja ma olen seda tegevust täielikult alahinnanud, sest tegelikult on tegu äärmiselt jubeda kohustusega. Prügikastikaas on esiteks väga-väga raske ning üldjuhul räpane. Kui oled ületanud kaane avamise künnise, siis see avatud suur prügikast lihtsalt haiseb nii jubedalt, et süda läheb pahaks. Üldjuhul ei mahu prügikott sinna üldse sisse ja peab seda suruma, ise peaegu endale suhu ropsimas sellest rõvedast prügihaisust.

2. Keegi ei paranda kodus asju

Mul on kodus kapis JÄLLE elekter ära. Ma paar korda päevas ikka vaatan mõtiskledes lülitit ning lampi ja mõtlen, mida sellega ometi tegema peaks.
Päris nukker on pimedas hommikul riideid otsida.
Kui eelmine kord, kui see ei töötanud, mu peika selle ära parandas ja ma teda imetledes küsisin: “Kuidas sa seda küll oskad?”
Ta vastas, et igaüks, kes füüsika tunnis on käinud, oskaks seda.
Ma vist puudusin sellest tunnist. 

3. Keegi ei tee aias meestetöid
Minu aed nägi vist meie hoovi peale kõige jubedam välja, sest seal vedelevad suured palgid ja hekk oli täiesti pügamata. Ma olen juba mitu päeva aknast välja vaadates mõelnud, et ma lihtsalt ei viitsi seda teha, sest see tundub üüratult keeruline ja need suured käärid lihtsalt imelikud.
Täna, kui jõudsin otsustusvõimet täis koju, et hakkan nüüd hekki pügama, avastasin, et naaber oli selle minu eest ära teinud. Ma ootan veel paar päeva, äkki kellelegi hakkavad need palgid mu aias ka närvidele käima ja viib ära… ja niidab muru ära… ja kaevab veits.

4. Keegi ei kanna ostukotte
Ma olen harjunud käima poes umbes nii – lähme koos poodi, mina laon korvi asju täis ja mees tassib koju. Kui korraga ei jaksa tassida, siis tassib kaks korda üles. Ja mina panen külmkappi.
 Nüüd ei saa ma kunagi poest osta selliseid asju nagu näiteks mineraalvesi või mahl ja muud raskemad asjad, sest ma ei viitsiks elusees seda jala koju tassida.

5. “Kuule, too mulle…”
Sellist lauset enam öelda ei saa ja see on vist kõige hirmsam asi üldse, peab ise püsti tõusma ja võtma, mida tahad. Või kannatama nälga, kui tahaks näksida. Või külmetama, kui ei viitsi tekki tuua.

6. Arvutiprobleemid
Olles elanud mõned aastad it-spetsialistiga, on loomulik, et kui ühel kaunil päeval juhtub näiteks selline asi, et selle FTP tõmbamiseasja trial-periood aina läbi saab ja ei oska tõmmata sellist, millel see läbi ei saaks, on NII KEERULINE googeldada, mida nüüd tegema peaks oma eluga, kui asju tõmmata tarvis.


image

nahk

Nahktoitumine päästis mu elu

Alustasin täna uue trendi nahktoitumisega.
AVANEJAD on ikka mu elu muutnud.
Hommikul toppisin endale paar praemuna nabaauku ja nüüd naudin magustoitu – šokolaadi

millal süüa tood? pidid eile tulema ju
see võikumaterjal ammu otsas
kohe varsti tulen
okei
kle tegelt ka, kas sa tuled või mitte?
ma suren nälga
külmkapp
on täiesti empty : D
jah, tulen
kohe varsi
nii et palun
liiguta
tulin dushi alt
ok tee ruttu
ma nahktoitun ära, siis
soovitan sul sama teha


image

tumblr_inline_mmaur1NYnX1qz4rgp

Nagu tõsiselt, Coffee In

Vähe kettasse ei aja või – neil on kaks suurust – Suur ja XL.
Kui ma ostan smuutit, siis küsitakse, kui suurt ma tahan. Mina ütlen mõtlemata, et soovin suurt, sest minu talupojamõistuses on olemas kolm suurust – väike, keskmine ja suur. Suur tähistab minu jaoks kõige suuremat asja.
Ja mulle ulatatakse hoopis väike tops smuutiga.

Siis smuutide nimed – palmisaar, troopika, suvearmastus

Mis asi on suvearmastuse smuuti? Peenistest tehtud smuuti või?

image

crabman_omg

Otsingusõnad, millega siia jõutud on

homme tuleb hea päev indiaanlased – ütlen ausalt, see tõi mu näole naeratuse ja kirjutasin isegi Facebooki “homme tuleb hea päev, indiaanlased”
tuleb tõesti

keeggi küsib palju palka said – küta kohemaid molli

sotka vangide mänguasi – ma mõtlesin tükk aega, et Sotka on ju mööblipood…

merje rinnahoidjad – ma ei tea, kas googlest tõesti mu rinnahoidjaid leiab, aga need on muidu neoonroosad praegu, if you must know

alasti emad free video – ma ei tea, miks mu blogisse selliste otsingusõnadega üldse jõutud on


image