Arhiiv kuude lõikes: juuli 2011

Ma teen juba kolmandat päeva ühte filmi ja valmis on umbes veerand. Olgu öeldud, et tavaliselt isegi ühe raskeima filmi peale üle poole päeva ei kulu.

image

Tean küll, et kõlab nõmedalt, sest siia satuvad suuremalt jaolt vaid inimesed, kes tahavad teada, kuidas juukseid pikaks kasvatada ning kohupiimakooki rosinatega küpsetada, aga ma olen kohutavalt üksik.

image

Juba oma kuu aega oli mul plaan oma jalgratas remonti viia, mis on edasi lükkunud laiskuse tõttu ning sellepärast, et rahakotis ulub tuul. Nimelt mu armas vend oli keti minema visanud, tagumise ratta alt kruvinud ning pidurid lahti võtnud. Miks? Seda ei suuda välja selgitada ka kogu maailma teadlased, mis tal viga on.
Eile kallis ütles, et viime selle ratta siis remonti ära. Putkisin pisut vastu, et mul ei ole praegu eriti palju raha, aga lõpuks sai mu ikka nõusse.
Istusin autosse, panin turvavöö peale. Ta võttis tagant ratta välja ja kutsus mu korraks välja, et ma ütleks, mis täpsemalt parandada vaja on.
Ja ratas oli… korras! Uus kett ja tagumine kumm.
Mina olin ülirõõmus ja läksime kohe sõitma 🙂

image

Ikka nii närvi ajab, kui üritad teha uut blogi ja katsetad läbi mitu uut nime .blogspoti ette ja kui vaatad, mis kaabakas need siis ära võtnud on, avastad, et tüüp on lihtsalt kirjutanud ühe seosetu lause aastal 2003 ja hõivanud täiesti suurepärase nime! Kus on õiglus selles jumalast hüljatud maailmas?

image

Vaatamata sellele, et eile hilisõhtuni “Ugly Truthi” vaatasin, mida ma tegelikult olen juba näinud, aga sellest suurt midagi ei mäleta… ärkasin ikka veidi pärast üheksat üles. Ta läks tööle, ma ütlesin, et magan veel tunnike, aga siis mõtlesin, et mis seal ikka, tõusen üles. Nii et aplaus selle peale! Hurraa! Hurraa!
Lisaks sellele ei olnud ma põrmugi väsinud.
Mõtlesin asja lausa teisele tasemele viia – valmistasin korraliku hommikusöögi ja mate teed.
Tõotab tulla super päev – käin veel pesemas, haaran sügavkülmast isetehtud jäätise ja lähen vanaisale külla.

image

Täna öösel ma magasin terve öö. Hommikul tegime ühel ajal silmad lahti ja vaatasime teineteisele otsa. Seda juhtub harva, tavaliselt ma magan kauem.
Ta tõuseb alati nii kiiresti üles.
“Kas sa üles ei tõusegi?”
“Ei.”
“Sa ei pea täna midagi tegema?”
“Pean küll.”
“Tõuse siis üles.”
“Ei taha.”
Jälgisin voodist, kuidas ta vannitoas hambaid peseb ja habet ajab, ümber vaid froteerätik.

Sirvisin Helena blogi. “Kõik saab korda, sest ma armastan sind.” Võibolla tõesti.

image

Hello, ma viimasel ajal üldse ei kirjuta, tean-tean. Olen saanud mitmeidki etteheiteid, et kuidas minusugune kirjaneitsi, kes oma parimatel päevadel suisa mitu sissekannet oma viletsa elu üle halas, nüüd vait on nagu sukk.
Nädalavahetus oli tore – ma käisin linnas (mu sõbrad vedasid mu härrasmeeste klubisse või siis mina vedasin nemad?), ühesõnaga olime kõik oma eludega võrdlemisi rahul.
Järgmine päev käisin sellisel võrratul üritusel, nagu seda on Õllesummer ja kuulasime heldinult lembelaulik Koit Toomet, nutsime ja naersime läbisegi.
Sain Järve keskuse teiselt korruselt sushipisiku taas külge ning olin ülimalt solvunud, kui väsinud mees ei viitsinud riisi keeta. Järgmine päev sain võidurõõmsalt oma California rollid ja nigirid kätte, jess!

image