Arhiiv kuude lõikes: oktoober 2010

“As you grow up you learn the difference between falling in love and holding a hand, kisses don’t always mean something, promises can be broken as quickly as they were made and sometimes goodbyes really are forever”.

image

Eile crashis arvuti, nii et mind ootas ees täiesti vaba õhtupoolik. Kuulasin Nelly Furtado – Mas’i ja lugesin Elizabeth Gilberti “Söö, palveta, armasta”. Olgu öeldud, et ma lugesin läbi vaid 74 lehekülge. Kui keegi kirjutab Itaaliast, ei saa lihtsalt silmadega üle lasta “mhm, nii… selge… edasi?” Hüva, et öine Pisa, rahvast pungil Vatikan, 10-minutine vetsupaus Colosseumi juures ja linnusitta täis päev Veneetsias ei olnud päris see, mida Itaaliast ootasin, võlub see ikka. Igasugused rühmaekskursioonid hävitavad kogu maagia.


image

Nii mööda on praegu kõik. No olgu peale, et terve mu põrand on pabereid täis, aga ma olen tegelikult ülim korraarmastaja. Sellises kaoses ja planeerimatuses, nagu praegu on, tunnen ma end täiesti uppununa. Üks minu miinuseid on see, et ma oskan väga halvasti oma aega planeerida, seevastu pluss on see, et ma olen väga vastupidav. Aga see nädal on olnud tõeliselt hullumeelne ja see pole veel kaugeltki läbi, aga… kaks filmi veel ja siis on selleks nädalaks kõik.

image

Kuna Diana ei taha kuidagi aru saada, et EI NÄPI MINU ASJU!, pakin ma täna kõik oma kraami kokku ja pistan kuskile luku taga ning hakkan kasutama ainult tema asju. Täpselt nagu tema – panen pihta ta lemmiku jope, kui ta just välja tahab minna, võtan ära ta saapad, kannan ta riideid, teen kõik ta meigipotsikud tühjaks, mukin end iga päev vähemalt viis tundi, kammin oma juukseid temaga kammiga, nii et sinna pärast kaks kilo karvu jääb, uuristan oma suure varbaga ta sukkpükstesse augud. Ja niisama lisa mõttes panen endale äratuskella kella kuueks hommikul, et enne tema ärkamist ta kohupiimakreem nahka pista, sest kättemaks peab magus olema.

image

Ma sain magama alles poole üheksa ajal hommikul. Kell kaksteist tuli juba ema külla ja kuna tema arvamuste kohaselt oli minu toas hirmus palav (mina ise olin kahe teki all), tegi akna lahti ja kell pool kuus õhtul ärkasin juba valutava kurgu ja nohuga.

Nüüd peab välja mõtlema, mida hommikusöögiks süüa – öösel sõin viinamarju ja fetat, nüüd on ainsad minu jaoks sobivad söögid külmkapis shampinjonid, külmutatud juurviljad ja juust. Peab vist poodi minema 🙁
Või siis teen jäätisekokteili, vanaisale see kindlasti meeldib. Teda on ikka nii lihtne õnnelikuks teha – tood talle poest pannkooke või paned ta pesu pesema, ta juba rõõmustab.


image

Oktoobrikuu lendab nagu kahurikuul. Mina ei saa aru, kuidas need päevad nii ruttu mööduvad. Vahepeal ma langesin jälle uimerdamise lõksu ja nüüd pean jälle selle magamata öödega korvama. Vahepeal olin jälle nagu too mina ise, kes mulle tavaliselt olla meeldib, aga siis jälle tõmmati viimased energiaraasud ka välja. Võibolla sellepärast, et olen juba siia kolimisest saadik haige. Või see mure. Või sest ma olen täielikult ära pööranud ja käitunud oma loomusele täiesti vastu ja selle käigus kaotanud oma minapildi. Ise olen ka end analüüsima hakanud ja otsima sügavamaid põhjuseid, miks ma teen nii ja mitte naa mingis täiesti arulagedas olukorras. Vahet tegelikult ju ei ole.

image

mina ja mu uus espressomasin

Nagu elektroonilise kraamiga ikka, kulus mul tubli mitu tundi, et aru saada, miks see kuidagi tööle hakata ei taha, koledat häält teeb ja siis hoopiski vait jääb. Siis võtsin inglise keelse kasutusjuhendi ette ja seal oli hoopis teistmoodi kirjeldatud, mida alguses tegema peab. Ja nüüd joome lattet piparmündisiirupiga, nämm 🙂

image