Arhiiv kuude lõikes: juuli 2010

Ma astusin trollist maha nagu ikka, võtmerõngas ümber sõrme, et võimalikult ruttu tuppa söösta. Läksin peatusest üle tee ja järsku avastan, et võtit polegi. Tühjendasin kogu oma käekoti sisu kõnniteele, aga võtit ikka ei olnud. Hakkasin mõtlema, kust ma täpselt üle muruplatsi tulin ja hakkasin võtit otsima, pime oli ka veel. Just siis kui olin juba ahastuses valmis lihtsalt maja ette istuma ja ulguma hakata, nagu kahe aastane plika, kes magama ei taha minna, paistis rohuliblede vahelt mu valge võtmehoidja.

Muidugi oli mul kohe vaja Markole rääkida, kui kohutavad mu läbielamised olid – logisin pling.ee-sse sisse ja avastasin sellise valiku nagu “positsioneerimine”, vajutasin kohe rõõmsalt peale ja selgus, et Marko on praegu Laagris. Kohutav, me elame sellises maailmas, kus ei saa enam isegi öelda, et oled tööl, kui ise lähed tegelikult armukese juurde või öelda sõbrannale, et oled vanaema juures, kui tal on hädasti vaja, et keegi ta last hoiaks. Kui keegi mind positsioneerib, viskan aknad sisse.


image

Mul tuli just meelde üks parfüüm, mida ma kunagi tahtsin, aga mille nimi mulle kuidagi meenuda ei tahtnud. Siis turgatas, et üks inimene, kellega ma kunagi ammu-ammu tutvusin ja kelle nimegi ei mäleta, kirjutas sellest kunagi oma blogis. Nii ma siis hakkasingi inimeste blogrollidest teda otsima ning pool tundi hiljem ma ta leidsingi ning avastasin, et ta on oma blogi pidanud juba neli aastat. Nii ma hakkasingi lehekülg-lehekülje järgi ctrl F-i abil sisse toksima sõna “lõhn”. Te ei kujuta ette, kui palju üks inimene kirjutab küll kuuselõhnadest, küll millest veel. Kuid lõpuks tasus ligi tund aega otsimist ära – MOSCHINO I LOVE LOVE oli see! (wink-wink, mul on varsti sünna)
Täna
korkisin lahti Dolce & Gabbana Light Blue, ei oska mingit seisukohta võtta. Väga paljudele meeldib, minu arvates kuidagi natuke selline hapu lõhn.

image

Nii raske on varakult ärgata! Aga see on üks samm mu digimuutumiseni. Nagu me kõik teame, saan ma sügisel 20aastaseks ja see on selline hea aeg normaalseks inimeseks saada ja oma halvad kombed kõrvale jätta. Ma olen seda muidugi ennegi öelnud, aga seekord on mul tõsi taga. Kõige suurem proovikivi on varakult ärkamine. Täna ma ärkasin kell pool seitse. Kohutavalt vaevaline on nii varakult end pehmest mõnusast voodist üles kiskuda, aga asi on seda igati väärt, sest päev on nii palju pikem. Kõik, kes minuga ühe katuse all elanud on, teavad, et minu jaoks on kaua magamine suur-suur-suur probleem.

image

Why don’t you love me?
Tell me, baby, why don’t you love me
When I make me so damn easy to love?
And why don’t you need me?
Tell me, baby, why don’t you need me
When I make me so damn easy to need?

image

Oii ma pole nii ammu kirjutanud. Vahepeal sattusin nii hoogu, et jõudsin ööga tolle “Koidukuma” läbi lugeda ja siis paanikasse sattuda, kui Tonicus too televiisorist selgeltnägijatüüp mind nii pingsalt jälgis ja mõelda: “ÄKKI TA LOEB MU MÕTTEID?!” ja ruttu jalga lasta.

Siis oli mul ühel ööl raudselt oma 40 palavik, aga kuna ma pole kunagi oma maise elu jooksul jõudnud endale kraadiklaasi soetada, ei oska ma täpselt kommenteerida, kui lähedal surmale ma olin, aga enesetunne oli küll halb.
Nüüd käin jälle Rasmust hoidmas ja hakkan nüüd ka raha kõrvale panema, sest elu õpetab, vaat nii. Paha lugu on see, et pean mõnda aega vanaisa juures elama ja hea lugu on see, et vanaisa lasi konditsioneeri panna.


image

Täna käisin vanaisal jälle külas, sest ta äratas mu kell kümme hommikul telefonikõnega üles ja kutsus mind nii sureva häälega kooki sööma, et ma ei suutnud ära öelda. Mu perekond ei tundugi nii hullumeelne, kui ma nendega koos elama ei pea. Carmen muidugi hakkas vesistama, kui ma ära tahtsin minna ja nii ma ta kaasa pidingi võtma. Kodus ei suutnud ma ennast “Koidukumast” eemale kiskuda, olin lihtsalt nii haaratud Edwardi ja Bella meeletust seksielust – sinikatest, padjasulgedest ja katkisest voodipeatsist. Oeh, nüüd ma pean tööd tegema hakkama.

image

Miks ma selline harakas olen

Käisime täna Toniga laagri jaoks asju ostmas (ta sõidab homme Soome laagrisse) ja nii kui ma New Yorkerisse sattusin, lõid kohe silmad särama ja lahkusin jälle must-valge kilekotiga. MIKS?! MIKS?! Walkingus olid ühed nii ilusad kingad, aga jumal tänatud, et keegi mulle rohkem raha kätte ei andnud.

image

babysitting ja väike liftiintsident

Käisin täna Rasmust valvamas Carmeniga koos. Toas oli igav, mõtlesin, et võiks õue mängima minna. Lasin nemad enne uksest välja, et nad lifti poole läheks, ise veel panin jalatseid jalga. Nad muidugi vajutasid juba lifti nuppu, Rasmus jooksis lifti sisse, vajutas nuppu ja sõitis minema. Mul polnud aimugi, mis korrusel ta maha läheb või kas üldse läheb, nii et sattusin paanikasse, jätsin Carmeni lifti ootama ja jooksin ise alla. Rasmus oli alumisele korrusele sõitnud ja seal töinama kukkunud. Siis sattus Carmen segadusse ja otsustas ülemisel korrusel ise nutma hakata, ehk siis mina pidin jälle üles jooksma.

image