Arhiiv kuude lõikes: november 2009

Hommik algas raevuka oksjoniga, kus ma üritasin kuvari ees karjudes ja sõimates üle pakkuda üht tüüpi, kes oli lihtsalt nõuks võtnud ära osta diivani, mida tahtsin mina. On lurjus!

image

Ajasin end vaevaliselt hommikul üles, ausalt vaevaliselt, sest ma vaatasin neljani telekat, ei söönud ka hommikul midagi, sest nagunii pidin vanaisa sünnipäevale minema. Ostsin lille ära, läksin õigeks ajaks kohale. Istusime venna-õega pool tundi, ootasime, et süüa saaks ja juba tuldi meid minema ajama, et kohe tulevad täiskasvanud külla ja lapsed, teie minge kinno, mäkki või mängige üleval korrusel. Ma olen 19aastane. Nosisin nurgas mossitades paar beebikaheksajalga ja läksin koju.

image

Nagu ikka, kui mul tegelikult meeletult palju tööd on, sisustan oma aega pigem mõtlemisega või lihtsalt… mitte millegi tegemisega. Mida ma tegelikult juba ka terve päev teinud olen. Mitte midagi, ma mõtlen. Kuigi samas… tegin pitsat, pesin pesu, koristasin köögi, tõlkisin poolteist sarja. Uni ja väsimus oli juba poolest päevast. Ei tea, kust tuleb selline melanhooooooooooooooooolia, ei teaa. Tundub nagu selline “sündisin, elasin, surin ära” päev. Ei meeldi sellised asjad. TAHAN SEIKLUST.

image

Meie maja soojustatakse ja puuritakse kella üheksast kella neljani nii hirmsasti, et kõrvad tahavad lukku jääda. Kuna see oli nii kohutavalt väljakannatamatu, otsustasin, et käin SEBs oma uue kaardi järel ära, nad helistavad juba mitu korda, et ma järele tuleks. Kus on alles agar pank – kui ma internetis avalduse esitasin, helistas teller mulle mitu korda, et leppida ikka kokku aeg, millal ma just tema juurde tulema pean. Läksin ikka suvalise juurde.
Siis käisin vanaisa juures – ema kraaksus jälle, Tommi ladus mul koti sööki täis.

image

Avastasin, et minu sünnipäev on rahvusvaheline talk like a pirate day. Ükski minu sünnipäev ei saa enam iial sama olema.
Samas avatasin ka, et tavalisse grippi sureb aastas 250 000- 500 000 inimest, kui seagrippi on surnud 6250 inimest. Minu usk vaktsiinidesse ei taastunud enam iial, kui olin lugenud läbi Pärdi antud artikli http://www.minut.ee/article.pl?sid=09/11/07/1020218&mode=nested
Ent samas arvan ikka, et tõelisi vandenõusid on maailmas ikka hulga vähem, kui neid hulle, kes arvavad, et isegi nende hommikune piim on täis valitsuse sokutatud pealtkuulamisseadmeid. Oeh, miks ei ole elu lihtsalt kerge ja lihtne?

image

Ahahaha, hommikul jõudsin selgusele, et sisustasin eile terve päeva vale filmi tegemisega. Tegelikult on mul homseks vaja hoopis “Get rich or dye tryin'” ja üks multifilm veel pealekauba. Hakkasin siis tegema multikat, siis läksin sõidutundi, kus ma feilisin KORDUVALT, tänu millele jooksis mul kuul nii põhjalikult kokku, et ma mõtlesin, et hakkan nutma, aga ikka ei hakanud. Mul on juba nii kõrini sellest, et õpetaja igakord kokkupõrget vältides sellist MERJE :O asja teeb, nii et ma üritan alati endast parema anda, aga noh ei tule välja, sest liiklus on nii neetult keeruline värgendus. Siis tõin ema juurest oma salli ära, andis mulle ühe pomelo ka kaasa, nämm-nämm! Siis läksin vanaisa juurde, kust sain mõned mandariinid, kiivid ja vorstid kaasa, nämm-nämm! Siis läksin koju ja nüüd teen tööd, mis ei ole eriti nämm-nämm, aga vinge film ikkagi 🙂

image

Kui miski üldse haigete unenägude top kümne ületab, oli see tänane unenägu. Need lahtised otsad kaugest minevikust jäävad nii kauaks, kuni need ära lahendad, kuigi tegelikult tahakski, et need jääksidki lahtisteks.
Nüüd aga pesitsen üksinda kodus, tegin just ühe koogi valmis ja nüüd peaks “Boa püütoni vastu” tegema, aga tahtmist nagu üldse ei ole, sest ma ei salli igasugu usse ja madusid silmaotsastki. Kui me Kreekas käisime sidruneid varastamas ja selgus, et seal varitsevad rõõmsalt puude otsas maod, kelle salvamisest sured, enne kui silmagi pilgutada jõuad, ei vaadanud ma enam kordagi sidrunite poolegi.

image