Panin äratuse kaheksaks, pistsin jala teki alt välja, nii hirmus külm oli, mõtlesin, et hüva, magan veel ühe tunnikese. Kell üheksa helises jälle äratuskell, mõtlesin, et jooksen kohe sooja dushi alla, aga vend jõudis ette. Jäin siis kogemata taas magama ja nägin unes, et olen Patricio naine. Mõni minut pärast kümmet ärkasin mingi kerge müra peale, kargasin voodist üles ja mõtlesin, et täiesti RAUDSELT on kell mingi üks läbi. Tegin kohvi, sõin, võtsin vitamiine, läksin pesema, vaatasin meile… Lugeja olevat öelnud minu töö kohta “Merje Ausi sündikaat” ja seda tegevat kindlasti vähemalt kolm erinevat inimest. Vaatasin sõnaraamatut… Mõtlesin, kuidas ma võin küll olla anarhistliku kallakuga oportunistlik vool töölisliikumises. Siis selgus, et kõik minu tööd on tehtud kui erinevate inimeste poolt sõnavara ja lausehituse poolest. Ei jaganud ikka matsu. Kahtlustab, et jagan laiali.

Nii, nüüd siis on meie väiksel anarhistlikul töölisvoolul käsil järjekordne loll filmike, mille nimi on “Kole koiott – baaris ainult tüdrukud” ning ma joon juba oma kolmandat tassi Keenia kohvi.
Ei ole üks minu hiilgehetkedest.


image

Comments

comments

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga